Kuidas viljastumine toimub

[ Rasedus ]

Tulevasele emale

Kui palju kordi, mil menstruatsiooni algus on viibinud, olete endalt küsinud - kas ma võin olla juba rasestunud? Allpool kirjeldatud sümptomid aitavad teil kahtlustest vabaneda ja alustada emaduseks valmistumist.

Ebatõenäolised rasedussümptomid (võivad ilmneda mitmel muul põhjusel): suurenenud süljevoolus; iiveldus; oksendamine; rindade tundlikkus; muutunud söögiisu, maitsmine ja haistmine ; meeleolu kõikumine; letargia; alakõhu suurenemine; rinnanibude ümbruse ja kõhu keskjoone tumenemine.

Tõenäolised rasedussümptomid (rasedusele iseloomulikumad): menstruatsiooni ärajäämine; rindade suurenemine; rinnanibusid vajutades immitseb eritist; välised suguelundid suurenevad ja omandavad lillaka värvuse (häbememokad, tupp); basaaltemperatuur on üle 37°C; emakas on suurenenud ja muutunud pehmemaks; rasedustest on positiivne.

Kindlad rasedussümptomid (objektiivselt tõendatud kindel rasedus): loote liigutused; loode on kombatav; kuulda on loote südamelöögid; loode on ultraheliga identifitseeritav.

Kuidas viljastumine toimub?

Implantatsioon (embrüo kinnitub emaka limaskestale) Munajuha

Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva ejakulatsiooni käigus viiakse tuppe ligi 3-5 ml seemnevedelikku, milles võib sisalduda kuni 350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad kõik kahjulikud tegurid (mitmesugused ravimid, toksilised ained jms) embrüot ohustavalt. See tähendab, et nende tegurite mõjul embrüo hukkub ning heidetakse menstruatsiooni ajal organismist välja. Seega ei pruugi naine mõnikord olla rasedusest isegi teadlik.

Loote ja ema vaheline side

Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära ainevahetuse jääkained. Seega, loode hingab, toitub ja väljutab ainevahetuse kahjulikke produkte platsenta abil. Platsenta takistab nakkuslike ainete sisenemist loote organismi. Veelgi enam, platsenta toodab suguhormoone östrogeeni, progesterooni ja koorioni gonadotropiini, mille olemasolu alusel määratakse rasedustestides kindlaks raseduse esinemine.

Poiss või tüdruk?

Sugu määravad kromosoomid esinevad nii nais- kui meessugurakkudes. Kõigis naissugurakkudes on sarnased X-kromosoomid. Viljastumisel sõltub sugu seemnerakust, sest poole seemnerakust moodustavad X-kromosoomid, milledest hakkab arenema naisorganism, ja teise poole Y-kromosoomid, milledest hakkab arenema meesorganism. Kui ühinevad mõlema vanema X-kromosoomid (kombinatsioon XX), tähendab see, et sünnib tüdruk, kui X- ja Y-kromosoom (kombinatsioon XY), tähendab see, et sünnib poiss. Kuna X- ja Y-kromosoomidega seemnerakke on sarnasel hulgal, on ka võimalused ühest või teisest soost lapse sündimiseks võrdsed.

Kui kaua rasedus kestab?

Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat. Spontaanabordina (raseduse iseenesliku katkemisena) käsitletakse raseduse katkemist kuni 21. rasedusnädalani. Kui loode sünnib 22.-37.nädalal, loetakse sünnitus enneaegseks, kuid vastsündinu on elujõuline ja võib vastava meditsiinilise hoolduse korral elama jääda. Laps, kes sünnib hiljem kui 42.nädalal, on üleaegne.

Kuidas kalkuleerida täpset sünnituse aega?

Sünnituse aja arvutab välja arst, võttes arvesse viimase menstruatsiooni alguskuupäeva, raseduse alguskuupäeva (kui naine seda teab), esimese arstliku kontrolli tulemusi, loote esimeste liigutuste tegemise kuupäeva ja ultraheliuuringu tulemust. Seetõttu püüdke meelde jätta või üles kirjutada viimase menstruatsiooni ja/või võimaliku rasestumise alguskuupäev ning minge arsti juurde niipea, kui arvate, et olete rasestunud. Peaksite üles märkima ka kuupäeva, mil loode end esimest korda tuntavalt liigutas.

Sünnituse täpse kuupäeva määramine on oluline selleks, et arstil oleks võimalik anda vajalikku õigeaegset meditsiinilist abi tagamaks, et laps sünnib õigeaegselt.

Arstlik kontroll peaks toimuma mitte hiljem kui enne 12. rasedusnädalat, sest siis on võimalik kõige täpsemini määrata raseduse kestust. Enneaegselt sündinud laps ei ole täielikult välja arenenud ning valmis eluks väljaspool emaüska ja seetõttu suudab ellu jääda vaid meditsiinilise erihoolduse toel. Üleaegne beebi võib sünnitamisprotsessis kannatada suuremaid traumasid, lootel tekib platsenta vananemisest tingitud toitainete ja hapnikunappus ja ta võib emakas isegi surra.

Kuidas loode areneb?

Emakas Munasarjad Emakakael Tupp Ajaline loode

Lapse arenemisel emakas on kaks etappi: embrüo ja loote faas.

Milline on loote asend emakas?

Sünnituse lähenedes on loote keha kergelt kumer, pea on kummardatud ettepoole rinna suunas, käed on küünarnukist kõverdatud ja rinnal ristiasendis, jalad on puusast ja põlvedest kõverdatud ja surutud kõhu vastu. Kõige sagedamini asetseb loode emakas pikisuunaliselt, vahel võib loote asend olla ka põikisuunaline. Kui loote pea asub madalamal ja on valmis sünnitusel esimesena väljuma, nimetatakse asendit peaseisuks. Taoline asend on beebidel 96% juhtudel. Juhul kui tuharad asuvad madalamal, nimetatakse asendit tuharaseisuks. Sellist asendit tuleb ette 3,5% juhtudel. Muid asendeid esineb väga harva.

Kuidas toimub sünnitus?

Normaalse sünnituse korral surutakse loode läbi emakakaela, tupe ja lahkliha. Taoline sünnitusviis on kõige loomulikum ja alati kõige eelistatum. Sünnitusvalusid on võimalik leevendada ravimitega või epiduraal-tuimestuse abil, mille käigus süstitakse valuvaigistavaid ravimeid seljaaju piirkonda. Juhul kui naine ei ole suuteline iseseisvalt sünnitama, teostatakse keisrilõige. Operatsiooni käigus võetakse loode välja läbi kõhuseina. Operatsiooni ei viida alati läbi tuharaseisu korral; üsna sageli sünnitavad naised ise.

Sünnitamine

Kaks-kolm nädalat enne sünnitust laskub emakapõhi veidi allpoole, naise hingamine muutub kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Sel perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka kokkutõmbeid võib põhjustada ka kõige nõrgem stimulatsioon (füüsiline töö, roojamine, urineerimine, loote liigutused). Mõnikord võib naine emaka kokkutõmmete ajal tunda niuetes või alakõhu piirkonnas valu. Taolised ettevalmistavad kokkutõmbed on ebaregulaarsed, nõrgemad ja lühemad võrreldes sünnitusaegsete kokkutõmmetega. Kuna enne sünnitust on kehavedelike eritumine suurenenud, võib naise kaal mõnevõrra langeda, temperatuur väheneb 0,3-0,4°C ja loote liigutused nõrgenevad. Selle perioodi jooksul valmistub emakakael sünnituseks. Emakakael lüheneb, pehmeneb ja hakkab avanema. Kaks-kolm päeva enne sünnitust eritub emakakaelast vähest vere- ja limasegust voolust.

Sünnitusel on kolm faasi:

1. Regulaarsete kokkutõmmete algusest emakakaela täieliku avanemiseni. Sünnituse algus - regulaarsed, rütmilised emaka kokkutõmbed ehk kontraktsioonid. Kokkutõmbed on sünnituse peamiseks jõuks, mis tõukavad loodet läbi sünnitusteede. Algul toimuvad kokkutõmbed iga 10-15 min järel. Need on üsna lühiajalised, muutudes hiljem pikemateks, sagedasemateks ja valulikemateks. Iga kokkutõmme intensiivistub järk-järgult, jõuab maksimumini ja seejärel vaibub aeglaselt, pausi ajal kaob lihastoonus täielikult. Kokkutõmbed kestavad sünnituse lõpuni. Esmasünnitajatel kestab antud faas 13-15 tundi, korduvsünnitajatel 6-9 tundi.
2. Emakakaela täielikust avanemisest loote väljutamiseni. Kui emakakael on täielikult avanenud, hakkavad loote pea ja tuharad laskuma läbi emakakaela. Selles faasis lootekestad rebenevad ja lootevesi eraldub. Sünnituse lõpus korduvad kokkutõmbed iga 1-2 min järel ja kestavad 60-80 sekundit. Kui loode hakkab avaldama survet vaagnale, võib naine tunda tungi allapoolesurumiseks. Pressid on kõhulihaste ja diafragma reflektiivsed kokkutõmbed, kui surve kõhuõõnes tahtmatult suureneb. Naine saab presse ise kontrollida - suurendada või vähendada nende intensiivsust. Esmasünnitajatel kestab antud faas 1-2 tundi ja korduvsünnitajatel 5-10 min kuni 1 tund.
3. Algab pärast loote väljumist ja lõpeb platsenta väljutamisega. Harilikult kestab antud periood 5-20 min. Mõnikord võib see kesta 3 minutist 1 tunnini. Sel perioodil tõmbuvad emakalihased kokku, platsenta eraldatakse ja väljutatakse. Võib esineda veritsust ja naine võib kaotada kuni 250 ml verd.

Pärast lapse sündimist suletakse loodet ja platsentat ühendanud nabaväät klambriga ja lõigatakse läbi. Seejärel asetatakse beebi ema kõhule ja toidetakse esimest korda rinnaga. Ema südamelöögid rahustavad imikut. Kui ka isa on sünnitusel osalenud, võib ta ise nabaväädi läbi lõigata ja last süles hoida. Nii tunneb imik ennast pere jagamatu liikmena juba kõige esimestest eluhetkedest alates.

printerisõbralik versioon esita küsimus