Autode kvaliteet käib alla

Autode kvaliteet käib alla - 12.12.2002

Auto Bildi raport näitas, et Toyota, Mazda ja Nissan on kõige kvaliteetsemad, Opel ja Fiat kõige kehvemad.

Euroopa suurima levikuga autoajakiri AutoBild avaldas 22. novembri numbris põhjaliku raporti sõiduautode kvaliteedist. Tulemused pole julgustavad: autoomanike arvates on kõigi 15 vaatluse all olnud margi kvaliteet aasta jooksul langenud. Lõpptulemusena selgus, et Jaapani laiatarbeautod on kõige kvaliteetsemad, edestades ka tavaliselt etalonideks peetavaid Saksa noobelsõidukeid. Üllatus oli kindlasti idaauto mainega Škoda kõrge koht, priimamargiks pürgiv Volkswagen oli kontserni viletsaim, jäädes tahapoole ka Seatist. Ning kui vaadata tabeli punaseid laternaid, võib kindlalt öelda, et Fiati ja Opeli ühinemisel puudub mõte.

Mida arvasid omanikud?

AutoBildi raporti aluseks olid kaheksa alajaotust: küsitlus autoomanike hulgas, tagasikutsumiste statistika, rikkeväljakutsetel ja tehnoülevaatusel esinevad vead, ajakirja enda sõidu- ja hooldustestid, lugejakirjad ja garantiitingimused. Kvaliteedihinnangu said 15 Saksamaal levinumat marki.

Autoomanikel paluti 10 palli süsteemis anda hinnang oma automargile (vaatluse all olid nii uued kui ka vanad autod). Küsitlusel osales üle 26 000 autoomaniku. Parimal arvamusel oldi Toyotast ja Mercedesest (8,6), halvimal aga Fiatist (7,0). Mis aga kõige hullem, kõik viisteist marki on aastaga hindes kaotanud. Kõige väiksem on olnud allakäik Škodal (0,1), Mercedes ja BMW on aga kaotanud tervelt pool palli.

Ka Toyota margiteenindus oli teistest parem (8,4). Mercedest (8,0) edestasid selles osas ka Mazda (8,3) ja Nissan (8,1). Punaseteks laternateks osutusid võrdse hindega 7,7 Opel, Volkswagen ja Fiat. Ka hoolduse eest said kõik firmad madalama hinde kui 2001. aasta küsitlusel, BMW kaotas koguni 0,6 palli, Škoda ja Mazda vaid kümnendiku.

Elektroonika pole süüdi

Mis on aga põhjus, et autod muutuvad järjest kehvemaks? Tehnoloogia ometi täiustub, materjalid paranevad, lisa- ja mugavusseadmeid tuleb aina juurde. Tihtipeale peetaksegi ohtraid elektri- ja elektroonikaseadmeid rikete peapõhjuseks. Kuid AutoBildi lugejakirjade analüüs ja tehnoülevaatuste tulemused näitavad hoopis muud. Audidel, BMWdel, Fordidel lagunevad sillad. Fiatidel on probleeme käigukastidega. Mercedestel ja Nissanitel teeb muret rooste. Mitsubishi Carisma nõrk koht on sidur. Volkswageni kontserni markidel ütlevad järjekindlalt üles aknatõstukid.

Kurja juur on raha. Autofirmad ostavad järjest rohkem detaile ja sõlmi sisse allahankijatelt ning soovivad neid saada järjest odavamalt. Et ka allhankijad tahavad ots otsaga kokku tulla, on nemadki sunnitud järeleandmisi tegema. Muidugi ei hakka keegi meelega ebakvaliteetset toodangut valmistama. Kuid keegi ei kipu ka "üleliia" hästi töötama. Autofirma saab täpselt selliste parameetritega toote, nagu ta on soovinud – mingit kvaliteedireservi ei saa tootja endale lubada. Ja nii juhtubki, et ettenähtud külmakraadi n puhul peab vidin x vastu, aga n–1 puhul prõksatab pooleks. Tehniliselt poleks mingi probleem viia külmakindlus ka n–20 peale, aga kes selle kinni maksab?

Jaapani tootjatel ei näi sedalaadi probleeme olevat. Ometi kiputakse Kaug-Ida autosid tihtipeale alaväärtustama sellepärast, et neil on salongi viimistlusmaterjalid mageda ja odava väljanägemisega. Euroopa tootjad aga panevad palju rõhku välisele efektile – pehmed viimistlusmaterjalid, metallist ehisdetailid, minimaalseks viidud kerepaneelide vahed jne. See on hea ja tore, ent ka kallis ning sunnib mujal kokku hoidma. Paraku ka sellistes kohtades, kus ei tohiks. Jaapanlased seevastu hoiavad välises efektis kokku ja panevad rohkem rõhku sisemistele väärtustele.

Saksa autode kohta öeldakse tihti, et kvaliteet langeb, sest autosid panevad sakslaste asemel kokku türklased. Teisalt – AutoBildi väitel nõutakse allhankijatelt järgmise S-klassi Mercedese puhul 30 kuni 35 protsendi võrra odavamaid detailide hindu. Kumb asjaolu võiks kvaliteeti rohkem mõjutada?

* 2001. aastal hinnati 10 marki

www.ekspress.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus