Glehni loss

Glehni loss

Rajades oma unelmatekodu  ei aimanud Glehn, et – vastupidi tavaliselt sajandeid püsivatele lossidele – see loss juba mõnekümne aasta pärast on varemeteks muutunud. Põhjuseks polnud mitte halb ehitustöö, vaid Vene revolutsioon ja I maailmasõda, mis terveid riike ja rahvaid hävitasid, rääkimata ühest lossist. Asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kuulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas Harku järve ja teisalt paistavad Toompea ja Tallinna tornid. Loss sai valmis 1.oktoobril 1886.a. Ehituse plaani koostas Glehn ise, varustades oma elamu keldrite, müürisiseste keerdtreppide, ärklite, tornide ja sakilise rinnatisega, mis kokku pidi looma kujutluse keskaegsest rüütlilossist. Ka sisekujundus oli ebatavaline: allkorrusel asunud esiku ja kontori seinu katsid risti-rästi mitme värviga kirjutatud salmid, mõtteterad ja õpetussõnad. Värvikirevusele lisandus keelte rohkus: seal oli läbisegi ladina, kreeka, prantsuse, vene ja saksa keelt. Teiste hulgas leidus ka eetikeelne salm, mis manitses: “See on üks harimata mees, kes sülitab veel maja sees!”. Töövaeva Glehn ei peljanud, ei lossi ehitamisel ega hiljem ka sisustamisel. Kirgliku puunikerdajana valmistas ta laudu ja toole, mille jalgu kaunistasid inimfiguurid.

Pilt: tallinn.ee

Pärast Glehni lahkumist suure sõja eest 1918. aastal jäi loss peremeheta ning kiiresti kandsid Nõmme elanikud laiali mööbli ja uksed–aknad. Lossi kive kasutati ehituseks. 1966. aasta kevadel toimus TPI Meeskoori poolt esimene ühistöö päev, kus puhastati lossi keldrid prahist ja algas ehitustöö, mis kestis ühtekokku 11 aastat. Palju tööd tehti ühiskondlikus korras. Lossi ehitustööde suurkoordinaatoriks oli tänane tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Ülo Tärno, kes koos oma lauluvendadega (A. Andreller, J.Jaama, M. Krivel jpt.) tegid tänuväärset tööd lossi taastamisel. Palju tänusõnu peab ütlema ka tollasele rektorile professor Agu Aarnale, kes leidis võimalusi ehituse finantseerimiseks. 24.märtsil 1977.aastal, mil loss pidulikult taas-avati, oli rektoriks akadeemik Boris Tamm ning Taidlejate Maja juhatuse esimehena tegutses Agu Aarna. 1986.aastal – TPI 50. sünnipäevaga seonduvalt õnnestus lossis läbi viia suur kapitaalremont, mis oluliselt parandas lossi siseilmet ning 1998.aastal, TTÜ 80. sünnipäeva aastal, viidi läbi taas lossi noorenduskuur.

Tänane Glehni loss on eelkõige tudengitaidluse jaoks. Kuid oma tähtpäevi tähistavad siin ka ülikooli arvukad allüksused. Oma traditsiooniliste õhtutega täiendavad lossi ka korporatsioonid ka teised üliõpilasühendused. Samas on võimalus lossi ruume pidulike ürituste, koosviibimiste ja kontsertite jaoks ka üürida.

printerisõbralik versioon esita küsimus