Füüsilise kulla omamise traditsioon maailmas

 Küsimustele vastab Frederic Panizzutti, PAMP Suisse asepresident

Teatavasti on India maailma suurim füüsilise kulla tarbija. Mis on selle põhjus?

India on hea näide füüsilise kulla tarbimiskultuurist. Indias tarbitakse aastas umbes 650 tonni kulda ja selle taga on erinevad põhjused. Üks peamisi tegureid on traditsioon. Kuld on mänginud Indias tähtsat rolli paljude aastate jooksul. Näiteks abielluda saab ainult siis, kui mõlemad abikaasad saavad endale lubada piisava koguse kulda, enamasti ehete kujul. Kuld on teatud mõttes pere toimetulekuvõime näitajaks. Aastane India kulla nõudlus sõltub paljuski ilmastikutingimustest. Kui mussoon toob palju vihma, siis on põllumajandussektor produktiivne ja sissetulekud kasvavad. See omakorda lubab rohkematel perekondadel oma tütred mehele panna, sest nad saavad endale rohkem kulda lubada.

Lisaks ehetele tarbitakse Indias ka rohkelt kuldplaate ja –münte. Kuld on olnud Indias kõrge likviidsusega kergelt konverteeritav säästmisviis. Kuld on ka üks kultuuri traditsioonidest.

Millistes riikides on veel pikaajaline füüsilise kulla omamise traditsioon?

Selliseid riike on palju, aga hea näide on Vietnam. Riik impordib puhast kulda aastaringselt, et rahuldada kuldplaatide nõudlust. Kõik säästud hoitakse kullas. Aga Vietnami puhul on veel üks oluline asi – inimesed maksavad tähtsamate ostude eest kullas. Majad, autod, skuutrid ja paljud teised suuremad kaubad on hinnatud kullas ja nende eest ka makstakse kullas. Kui arvestada, et kulla hind oli paar aastat tagasi 252 dollarilt unts ja mõne nädala eest maksis unts kulda üle 600 dollari, siis on see kindlasti mõjunud riigile positiivset.

Ka teised riigid maailmas omavad tugevat kulla traditsiooni: näiteks Türgi, paljud Aasia ja Lõuna-Ameerika riigid, aga ka USA (kuldmüntide osas) ja Saksamaa (kuldmüntide ja väiksemate plaatide osas).

Eesti ja Läti on viimaste aastate jooksul näidanud väga kiiret füüsilise kulla nõudluse tõusu ja selle piirkonna puhul oodatakse veelgi suuremat nõudluse laienemist lähiaastatel.

Mis põhjusel tavainimene USAs kulda ostab?

Kulda on USAs alati suhtutud kui turvalisse vara hoidmise viisi - täpsemalt öeldes turvalisse investeerimisviisi, mis on immuunne igasugu valitsusotsuste ja krediidiriskide suhtes. Geopoliitilised pinged ja tõusev ebakindlustunne paljudes riikides on kindlasti tõstnud nõudlust füüsilise kulla järele. Kulla nõudlus ja sellest tulenev hinna kõikumine on ideaalne baromeeter ebakindluse mõõtmiseks meie tänapäeva maailmas.

Kuidas on valitsuste ja rahandussüsteemi usaldusväärsus seotud kulla omamisega?

Riikides, kus valitsuse, kohaliku valuuta ja majanduse usaldusväärsus ei ole tugev, mängib kuld tähtsat rolli. Ebastabiilses olukorras annab füüsilise kulla omamine sõltumatust pangandussüsteemist ja valitsusest. See võimaldab inimesel olla iseseisev ning kaitseb inflatsiooni ja devalvatsiooni eest.

Millised maailma sündmused on mõjutanud investeerimiskulla ostmist?

Kahtlemata on kurvad ja traagilised sündmused New York’is mõned aastad tagasi muutnud maailma ja viisi, kuidas riske tajutakse ning hinnatakse.Meie ajastul peame elama koos geopoliitiliste pingete ja terrorihirmuga. Selline olukord on viinud meid tagasi reaalsete, käegakatsutavate väärtuste juurde.

Millistes Euroopa riikides ostetakse enam kulda ja miks?

Saksamaal on väärismetallide omamise traditsioon, Itaalia on suur importija, kuid põhiliselt ehtetööstuse tarvis, Šveits oma erapankade seifidega, Prantsusmaa oma Napoleoni mündiga jne. Erinevas vormis mängib kuld mingit rolli igas riigis. Meil on omamoodi geneetiline side kullaga. Oleme läbi ajaloo kasvanud koos kullaga. Ma usun, et see lõi loomuliku sideme ja vajaduse selle järele. Ja kas kuld pole mitte ilus?

Miks on Põhja-Euroopas kulla omamise traditsioon suhteliselt nõrk?

Seda on raske selgitada, kuid üldiselt öeldes on lõuna riikidel alati olnud tugevam side kullaga kui põhjapoolsetel riikidel. See on ilmselt traditsiooni küsimus. Põhja pool kantakse ka kuldehteid tagasihoidlikumalt. Mis puutub aga füüsilisse kulla investeeringusse, siis viimastel aastatel on asjad muutunud ja huvi kuldplaatide vastu on märgatavalt kasvanud. Põhja-Euroopa on kindla kasvupotentsiaaliga.

Intervjueeris
JAANA LISETTE LUTTER

printerisõbralik versioon esita küsimus