Raseduse vältimine – aga kuidas

[ Raseduse vältimine eile ja täna ] [ Teekond läbi rasestumisvastaste vahendite ajaloo ]
[ Raseduse vältimine - aga kuidas ]

II osa

Raseduse vältimine – aga kuidas?

Küsimus, millele maailma eri paigus vastatakse erinevalt

Pereplaneerimisele võib anda maailma eri paigus erineva tähenduse sõltuvalt kultuurist, religioonist ja rahvastiku kasvust konkreetses riigis. Samamoodi erinevad ka hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite turundusmeetodid.

Euroopas ja USAs tähendab pereplaneerimine seda, et naised saavad oma elu korraldada vastavalt oma äranägemisele ning võivad valida enne perekonna loomist haridustee või karjääriredeli. Kõigist maailma 80 miljonist naisest, kes võtavad rasestumisvastaseid tablette, elab enamus nendes maailmajagudes. Lääne-Euroopa maades on suukaudsete rasestumisvastaste vahendite pooldajaid sõltuvalt riigist 15–40% . Tänu oma laiale hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite valikule suudavad pillid täita erinevate naiste vajadusi, kes soovivad kasutada nende elukorralduse ja vanusega ideaalselt sobivat toodet.

Kesk- ja Lõuna-Ameerikas võtab tablette umbes 16 miljonit naist. Vastupidiselt Euroopale on tabletid märksa vähem populaarsed teismeliste hulgas – 70% eelistab kasutada kondoomi – ja ajavahemik, mille vältel tablette võetakse, on märgatavalt lühem. Kõige pikemat aega kasutavad suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid Brasiilia naised – kaks kuni viis aastat – samas kui pooled Mehhiko naised võtavad tablette alla aasta. Paljudes selle piirkonna maades katkestavad naised tablettide võtmise kultuurilistel põhjustel, st „oma keha puhastamiseks“. Rasestumisvastaste vahendite kasutamisaktiivsus on tõusnud 15%lt 1969. aastal 70%ni 2000. aastal.

Olukord araabia maades on erinev ja osaliselt vastuoluline. Osades maades, näiteks Araabia Ühendemiraatides, Kataris, Dubais ja Bahreinis, on kohalik elanikkond kahanemas. Seega ei ole nende riikide valitsused huvitatud pereplaneerimismeetoditest ja paljudel naistel on siiani kümme või enam last. Arstid ja pereplaneerimisasutused üritavad sellisele naiste tervist ohtu seadvale praktikale vastata sünnituse vaheaegade programmiga. Nende sõnum on: „Pärast rasedust kasutage rasestumisvastaseid vahendeid üks kuni kolm aastat ja andke sellega oma kehale taastumiseks aega!“ Ent arvestades naiste rolli islamis, on seda sõnumit on sealsetele naistele keeruline edastada.

Küsimus on aga pigem selles, kas islam ja tabletid sobivad kokku? Tõtt-öelda, väga hästi. Kui koraan lubab aborti ja steriliseerimist ainult meditsiinilistel kaalutlustel, siis raseduse vältimisel on araabia maailmas pikk traditsioon. Sajandeid on kasutatud kondoome ja temperatuuri jälgimise meetodit ning praktiseeritud suguühte katkestamist. Selle tulemusena, hoolimata naiste allutatud rollist (näiteks Saudi Araabias tohivad nad külastada arsti ainult koos saatjaga), pooldatakse siin tablette rohkem kui Ida-Euroopas. Araabia Ühendemiraatides on nüüdisaegsete suukaudsete rasestumisvastaste vahendite turuosakaal üks kõrgemaid maailmas.

Olukord ülerahvastatud maades, näiteks Pakistanis ja Indias, on täiesti erinev. Nende riikide valitsused toetavad ülimal määral selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu UNFPA ja IPPF-i pereplaneerimisprogramme. Kõikvõimalikke rasestumisvastaseid vahendeid ostetakse odavalt sisse ja neid jagatakse kohalikes keskustes. Arstidele, õdedele ja ämmaemandatele korraldatakse koolitusprogramme, mille eesmärk on teadvustada liiga paljude raseduste ohtu tervisele ja seda, et laste saamist on võimalik vältida ilma viljakust kaotamata. Ometi ei kasutata suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid eesmärgipäraselt. Näiteks Pakistani naised kasutavad mõnikord usupühade ajal tablette ainult menstruatsiooni ajutiseks edasilükkamiseks. Verdjooksvaid islami naisi peetakse ebapuhasteks ja neil ei lubata mošeesse siseneda.

Samamoodi on ülerahvastatus probleem Aafrikas ning HIV-nakkus ja AIDS on sel kontinendil tõsised mured. Tabletid on siin rasestumisvastaste vahenditena keerulises olukorras, sest populaarseimad tooted on kolmekuised süstid ja vaskspiraalid. Eriti nendes maades, kus enamik rahvastikust elab maapiirkondades ja on saanud vähe kooliharidust või pole üldse koolis käinud, muutub rasestumisvastaste vahendite kasutamisel määravaks haridus, kultuurilise arengu tase ja sotsiaalne olukord. Kui perekond elab vaesuspiiri lähedal, siis on muud probleemid märksa olulisemad kui raseduse vältimine. Lõuna-Aafrika on siiski erand. Siin on juba aastaid olnud kujunemas mustanahaliste keskklass ja see on üle võtmas läänelikku suhtumist rasestumisvastastesse vahenditesse.

Meetod, mida Aasia paarid eelistavad, sõltub suuresti riigist. Näiteks Filipiinidel ja Tais on selleks pillid – kuigi üldjoontes on tablettidel Aasias tagasihoidlik roll; Taiwanis, Singapuris ja Hongkongis on selleks kondoom. Mõnel maal, näiteks Malaisias, on mehe ülesanne võtta vastu põhimõtteline otsus rasestumisvastaste vahendite kohta.

Tänu ühe-lapse-poliitikale kasutab täna Hiinas 87% abielunaistest rasestumisvastaseid vahendeid. Levinumad meetodid on spiraalid või pessaarid (45%) ja steriliseerimine (38%). Tablette pooldab hetkel ainult 2%, kuid see näitaja tõuseb aeglaselt. Teadmised suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kohta ei ole Hiinas väga levinud või on lihtsalt valed, nagu on näidanud mitmed uuringud Hiina linnades aastatel 2003 ja 2005. Mõned levinumad väärarusaamad tablettide kohta on, et igapäevane tablettide võtmine kaitseb AIDSi või viljatuse eest. Ainult kolmandik Hiina arste peab tablette väga efektiivseks.

Jaapanis, kus traditsiooniliselt on eelistatud rasestumisvastaste vahenditena kondoomi ja aborti, hakati tablette tunnistama alles aastal 1999 – viimasena tööstusriikide hulgas. Pillide müügiloa saamise protseduur katkes kaks korda. Moraalsed kaalutlused ja hirm, et suguhaiguste levik muutub ulatuslikumaks, olid peamised põhjused, miks ametliku müügiloa saamiseks kulus üheksa aastat. Tarvis läks uusi kliinilisi uurimusi, et tõestada, et järeleproovitud ja usaldusväärsed tabletid on efektiivsed ja sobivad ka Jaapani naistele. Pärast müügiletulekut on otsustanud 5% rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatest Jaapani naistest pillide kasuks.

Hoolimata pillide leviku laienemisest on tööpõld ikkagi lai: iga viies rasedus maailmas lõpeb abordiga. Igal aastal tehakse 40 miljonit aborti – 25,9 miljonit ainuüksi Aasias, 5,6 miljonit Aafrikas, 4,3 miljonit Euroopas, 1,5 miljonit USAs ja 4,1 miljonit Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.*

Andmed 2003. aasta seisuga.
Allikas: Guttmacher Institute, Facts on Induced Abortions Worldwide, Oktoober 2008

printerisõbralik versioon esita küsimus