AASTA 1940

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

• 16. jaanuar - Eestis Kaitseväes moodustatakse juurde IV diviis, mille ülemaks saab kolonel J. Maide.
• 2. veebruar - Tallinna sadamas olevad Nõukogude sõjalaevad tulistavad linna kohal lendavat eesti õppelennukit.
• 17. veebruar - Nõukogude sõjalaevad Tallinna sadamas tulistavad oma lennukeid.
• 12. märts - Moskvas kirjutatakse alla Soome ja N. Liidu rahulepingule. Rahulepingu kohaselt peab Soome loovutama N. Liidile suure osa Karjalast, Viiburi, Käkisalmi ja Sortavala linnad ning Hanko mereväebaasi.
• 13. märts - Kell 11 päeval lõpeb 105 päeva kestnud Soome Talvesõda. Täites oma kohustust kodumaa vastu, kaotasid soomlased selles sõjas 24 923 inimest langenutena. Haavata sai 43 557 inimest. Kuigi rahutingimused olid karmid, säilitas Soome oma iseseisvuse
• 29. märts - Molotov teatab ülemnõukogus, et N. Liit ja Balti riigid on pakti sätteid täitnud lojaalselt ja Balti riikide iseseisvus on garanteeritus.
• 28. mai - Pravdas ilmub terav artikkel Eesti kohta. Kuigi Eesti valitsus püüdvat N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud lepingut ausalt täita, olevat eesti intelligents inglise orjentatsiooniga ja tegutsevat isegi inglise agentidena. Süüdistatakse ka eesti ajalehti, et need olevat halvustanud saksa kaupu.
• 5. juuni - Eestisse saabub N. Liidu sõjakomissari abi Loktinov, et kontrollida baasides punavägede valmisolekut võimuhaaramiseks Eestis.
• 9. juuni - Antakse välja NSV Liidu kaitserahvakomissariaadi direktiiv nr, 02622 Eesti hõivamiseks.
• 12. juuni - Punaarmee baasides täheldatakse suuremat elevust. Merel hakatakse kinni pidama eesti kaubalaevu, mis pukseeritakse Paldiski.
• 14. juuni - N. Liidu lennukid tulistavad Soome lahel Keri tuletorni juures alla soome reisilennuki Kaleva. Baasides toimuvad miitingud. Punalaevastiku laevad tõmbuvad Tallinna reidilt Eesti rannapatareide laskeulatusest välja.
• 15. juuni - Punaarmee okupeerib Leedu. Leedu president A. Smetona põgeneb maalt. Soome lahel võtavad nõukogude laevad kinni Eesti presidendi mootorpaadi ja viivad selle koos kapt.-major J. Klaariga Kroonlinna. Eesti on punalaevastiku poolt täielikult sisse piiratud.
• 16. juuni - TASS teatab, et Eesti, Läti ja Leedu on sõlminud sõjalise liidu Nõukogude Venemaa vastu. Kell 16.20 antakse Moskvast koos alusetude süüdistustega ultimaatum, milles nõutakse N. Liidule "ebasõbraliku" eesti valitsuse tagandamist ja punavägede takistamata sissepääsu Eestisse, et "kindlustada pakti täitmist". Vastust nõutakse kella 24-ks. Samasugune ultimaatum esitatakse ka Lätile. Eesti ja Läti on sunnitud alistuma. Eesti valitsus esitab lahkumispalve. Merel püüavad vene sõjalaevad kinni eesti reisilaeva Estonia, mis on teel Stokholmi ja pukseerivad selle Paldiski.
• 17. juuni - Kell 5 hommikul algab nõukogude 10. armee üksuste sissemarss Eestisse. Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laioner, olles teel Narva, et Leningradi sõjaväeringkonna ülema Meretskoviga alla kirjutada diktaat-kokkuleppele punavägede sissemarssiks, kohtub üle piiri tulnud punaüksustega juba Tapa lähistel. Kell 6 hommikul hõivab punaarmee Suurupi patarei. Kell 6.30 vallutatakse Aegna saar ja kell 7 Naissaar. Palivere-Klooga piirkonnas asunud punaüksused saabuvad Tallinna, kus sunnivad eesti väeosi kasarmuist lahkuma ja need punaarmeele loovutama
• 18. juuni - Jätkub punavägede sissemarss. Erisikuilt korjatakse ära relvad. Keelatud on rahvakogunemised ja koosolekud. Kehtestatakse alkoholi müügikeeld. Keelatakse Võidupüha pühitsemine ja kavas olnud kohalikud laulupeod. Kehtestatakse liikumiskeeld kella 23-st kella 5-ni hommikul. Punaarmee võtab otsese või kaudse järelvalve alla kõik raudteejaamad, postkontorid, sadamad, omavalitsused jm. Molotov teatab Saksa saadikule Moskvas, et "Baltikumis olevat olnud vajadus teha lõpp Inglise-Prantsuse intriigidele".
• 19. juuni - Tallinna saabub erirongiga Eesti riigipöörde pealavastaja A. Ždanov.
• 20. juuni - Punaväelased organiseerivad Tallinna käitistes miitinguid, kutsudes töölisi üles valitsust kukutama. Müürilehtedes kutsutakse elanikke meelt avaldama. Vene saatkond esitab siseministrile nõudmise - mitte takistada meeleavaldusi.
• 21. juuni (reede) - Tallinna saabub kuus vagunitäit ümberriietatud punaväelasi ja Petseri venelasi, kes peavad moodustama "rahvaülestõusu" tuumiku. Punaväelased ajavad käitistes töölisi miitingule. Kell 10 hommikul on Vabadusväljakule kogunenud ca paar tuhat inimest. Väljak on nõukogude soomusmasinatega ümber piiratud. Autoplatvormil sõna võtnud oraatorid nõuavad valitsuse kukutamist. Linna kohal tiirlevad vene lennukid ja tänavatel patrullivad vene soomusmasinad. Kell 6 õhtul siirdub grupp riigipöörajaid Toompeale, kus heisatakse Pika Hermani torni punane lipp. Tänavatelt kostab "ülestõusu tuumiku" venekeelset laulu. Ždanovi nõudmisel moodustatakse Eesti uus valitsus eesotsas luuletaja Johannes Barbarusega. Kell 22.00 annab uus peaminister presidendile ametivande.
• 22. juuni - Ajalehe Uus Eesti asemel ilmub hommikul Rahva Hääl. Pika Hermani tornis lehvib taas sini-must-valge lipp. Ždanovi näpunäidete järgi moodustatud uus valitsus annab presidendile ametivande. Vallandatakse kõik maavanemad, ministriabid, politseijuhtkond ja teised riigiametite juhtivad tegelased. Raadio kaudu esitatakse Ždanovi poolt koostatud deklaratsioon, milles lubatakse Eesti iseseisvust kaitsta ja hoida.
• 24. juuni - Arnold Veimer teatab Kopli saarel toimuval rahvakoosolekul, et uus valitsus ei kehtesta Eestis nõukogude korda.
• 26. juuni - Suletakse Isamaaliit ja Kalanduskoda. Rahva Hääl kirjutab, et kellegi omandit ei võõrandata, kõik sellised jutud olevat "kuritahtlikud".
• 27. juuni - Likvideeritakse Kaitseliit. Suletakse kõik suuremad organisatsioonid nagu Haridusliit, Lauljate Liit, Skaudiorganisatsioon, Noorte Meeste Kristlik Ühing, Eesti Spordi Keskliit j.t.
• 28. juuni - Punaväelastele hakatakse kaupu müüma ainult Eesti kroonide eest. Selleks avatakse neile Eesti Pangas piiramata krediit kursiga: 1 kroon = 0,75 rubla. Tegelik kurss on: 1 kroon = 10 rubla.
• 29. juuni - Amnesteeritakse kõik "poliitilised" vangid. President K. Päts on võetud valve alla. Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneri asemele määratakse kindralmajaor G. Jonson.
• 3. juuli - Tallinna saabub tagasi A. Ždanov, et teha ettevalmistusi Eesti liitmiseks N. Liiduga. Algab "rahvavaenuliku" eesti kirjanduse hävitamine.
• 4. juuli - Antakse tegutsemisluba Eesti Kommunistlikule Parteile. Suletakse Päästearmee.
• 5. juuli - Toimub uue valitsuse koosolek, millest sunnitakse viimast korda osa võtma ka president K. Pätsi. Kuulutatakse välja 14. ja 15. juulil põhiseadusevastaselt toimuvad riigikogu valimised. Senine riigikogu saadetakse laiali. Kirjutatakse alla salajasele "kokkuleppele", millega Naissaar ja Kopli poolsaar antakse N. Liidule "rendile". Luuakse Rahva Omakaitse (RO).
• 6. juuli - Eesti kompartei deklareerib, et partei esineb valimistel Töörahva Liidu nime all.
• 8. juuli - H. Kruus kinnitab ajakirjanike kokkutulekul, et valimised on vabad ja kandidaate lubatakse esitada ka väljaspool Töörahva Liitu.
• 9. juuli - Viimane kandidaatide esitamise tähtpäev. Üles on seatud ka mitu rahvuslikku kandidaati. Eistatakse nõudmine, et need esitaksid 10. juuli kella 14-ks oma valimisplatvormid.
• 11. juuli - Tehakse teatavaks, et "rahvavaenlasi" ei lubata kandideerida. Kõik vastaskandidaadid kustutatakse nimekirjast.
• 14-15. juuli - Toimuvad riigikogu "valimised". Tulemusi võltsides teatatakse, et Töörahva Liidu kandidaatide poolt hääletas 92,9% valijaist. Selle protsendi teatab Moskva raadio veel enne, kui "valimised" on lõppenud. Ajaleht Pravda kirjutab: Tõeliselt vabad valimised said Eestis võimalikuks vaid Punaarmee abiga.
• 15. juuli - President Roosevelti dekreediga blokeeritakse kõik Balti riikide varandused USA-s, et N. Liit ei saaks neid välja nõuda.
• 17. juuli - Tallinnas toimub nn. "Balti kongress"; kus Ždanov, Võšinski ja Dekanosov arutavad Balti riikide nõukogulikustamise kava. Siseminister M. Unt annab käsu: muretseda kõigil 20. juuliks punased lipud. Miitingutel ilmub uus loosung, kus nõutakse Eesti Sotsialistliku Vabariigi moodustamist ja liitumist N. Liiduga.
• 18. juuli - Kadriorus toimub Eesti-Läti jalgpallimatš, mis peagi muutub rahva meeleavalduseks. Rongikäik siirdub presidendi lossi ette kus Rahva Omakaitse ja punaarmee soomusjõud rahva jõuga laiali ajavad. Algavad massilised arreteerimised
• 19. juuli - Kindral Joh. Laidoner küüditatakse Venemaale.
• 21. juuli - Vastvalitud "riigivolikogu" otsustab Eesti Vabariigi Eesti NSV-ks.
• 22. juuli - "Riigivolikogu" otsustab paluda Eesti NSV vastu võtta N. Liidu koosseisu. President K. Pätsilt nõutakse võimust loobumiskirja. Tema residentsilt lastakse alla Eesti Vabariigi presidendi lipp. Konstantin Päts siirdub oma tallu Kosel.
• 23. juuli - "Riigivolikogu" otsustab kogu maa võõrandada riigile. Põllumeestele jäetakse kasutamiseks 30 hektarit. Otsustatakse natsionaliseerida suurtööstus. Eesti. Läti ja Leedu saadikud annavad Londonis üle protesti-märgukirja balti rahvaste tahte võltsimise kohta N. Liidu poolt. Samasuguse protestikirja esitavad saadikud Berliinis. Eesti Vabariigi esindaja USA-s koos Läti ja Leedu esindajatega annavad protesti-märgukirja USA valitsusele. USA valitsus teatab, et mõistab hukka N. Liidu tegevuse Baltikumis.
• 24. juuli - Briti varaamet teatab, et Inglismaal blokeeritakse Balti riikide varandused. Eesti saadik H. Laretei Rootsis annab Rootsi valitsusele üle noodi, milles palub mitte tunnustada vägivallavalitsust kodumaal.
• 27. juuli - Algab pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimine. Ameerika riigisekretär Sumner Welles'i teatab, et USA valitsus ei tunnusta N. Liidu agressiooniakte Eestis.
• 30. juuli - President Konstantin Päts küüditatakse Venemaale.
• 5. august - Eestis kehtestatakse Moskva aeg. Jõustub seadus "riigireeturite" kohta, millel on tagasiulatuv jõud. Kes välismaale jäänud eesti kodanikest keeldub Eestisse tagasi tulemast, kuulutatakse "lindpriiks" ja karistuse alla langevad ka nende omaksed.
• 6. august - Moskvas toimunud Ülemnõukogu istungil palub J. Vares liita Eesti N. Liiduga. O. Kuusineni ettepanekul see "palve" rahuldatakse. J. Kaiv Wasingtonis esitab sel puhul noodi. Samal istungil võetakse N.Liidu koosseisu ka Läti ja Leedu.
• 12. august - N. Liidu valitsus nõuab välismaa saadikute lahkumist Eestist.
• 16. august - Suletakse Eest saatkond Rootsis.
• 21. august - Eesti Vabariigi esinda J. Kaiv USA-s esitab Ameerika valitusele noodi, kinnitades, et Eesti liitmine N. Liiduga on vägivaldne.
• 24. august - Riigivolikogu võtab vastu Eesti NSV konstitutsiooni. Riigivolikogu muudetakse Eest NSV ülemnõukoguks. Moodustatakse rahvakomissaride nõukogu (valitsus) eesotsas J. Lauristiniga.
• 30. august - Eesti Kaitsevägi muudetakse punaarmee territoriaalseks korpuseks. Algab eesti üksuste ümberpaigutamine, mispuhul esineb rahva meeleavaldusi. Politsei asemele moodustatakse miilits.
• 9. september - N. Liidu Ülemnõukogu kuulutab Eesti, Läti ja Leedu kodanikud N. Liidu kodanikeks.
• 22. september - Narva lähistel, Dolgaja Niva külas moodustatakse esimene eesti kolhoos.
• 23. september - Tallinnas võetakse maha Vabadussõjas langenud Tallinna õpetajate ja õpilaste mälestussammas.
• 24. september - Natsionaliseeritakse kõik kaubandusettevõtted.
• 2. oktoober - Ilmub määrus talumaade võõrandamise kohta.
• 6. oktoober - Algab laevandusettevõtete, teatrite, kindlustusseltside, saunade, kaupluste, apteekide, raviasutuste, hotellide, ja elamute natsionaliseerimine.
• 24. november - Toimub üleminek N. Liidu rahaühikule. Eesti kroon vahetatkse ümber kurssiga 1 EKr = 1,25 rubla.
• 13. detsember - Arreteeritakse Jaan Tõnisson, kes kaob jäljetult.
• 23. detsember - Tallinnas toimub Eesti Vabadussõja ajal Inglaste poolt kinni võetud ja Eestile üle antud vene laevade "Avtroil" ja "Spartak" (Vambola ja Lennuk) madruste propagandistlik "ümbermatmine". Hiljem selgus, et kuna laipu polnud, olid puusärkides höövlilaastud.

printerisõbralik versioon esita küsimus