et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Aasta 1939

Kool.ee-haridusportaal :: Aasta 1939 Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAasta 1939,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

  • 9. jaanuar – kirjutatakse alla Eesti ja Nõukogude Liidu kaubanduslik kokkulepe.
  • 25. jaanuar – Saksa välisminister Ribbentrop külastab Poolat, kus ta ülistab Poola ja Saksa riigi sõprust.
  • 2. veebruar – Kaunases algas Balti välisministrite konverents.
  • 21. märts – Saksamaa nõuab Leedult Meemeli loovutamist.
  • 22. märts – Leedu loovutab Meemeli Saksamaale.
  • 28. märts – N. Liit deklareerib, et Balti riikide iseseisvus ei puuduta mitte ainult nende riikide enda, vaid ka N. Liidu elulisi huve. Eestile, Lätile ja Leedule antud noodis pakub N. Liit neile territoriaalse puutumatuse kaitset.
  • 31. märts – Inglismaa deklareerib, et abistab sõja korral Poolat.
  • 6. aprill – Inglismaa ja Poola sõlmivad abistamispakti.
  • 7. aprill – Eesti lükkab N. Liidu garantii pakkumise tagasi, kuna see riivaks Eesti suveräniteeti.
  • 16. aprill – Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoner külaskäigul Poolas.
  • 17. aprill – N. Liit teatab, et on nõus alustama läbirääkimisi oma naabritega. Tema peaeesmärgiks on tõmmata Balti riigid oma kaitsesüsteemi ka siis, kui viimased seda ei soovi
  • 21. aprill – Hitleri teeb järelpärimise väikeriikidele: kas nad tunnevad end ohustatuna?
  • 22. aprill – Prantsuse valitsus teatab N. Liidule oma nõusolekust allutada Balti riigid Prantsuse-Inglise-N. Liidu kokkuleppele ka vastu nende tahtmist. Briti valitsus teatab, et ei saa sellega nõustuda.
  • 10. mai – Inglise peaminister teatab alamkojas, et läbirääkimisi N. Liiduga takistavad Balti riigid. Sellega saab avalikkus esmakordselt teada, et N. Liit nõuab endale Balti riikide garanteerimise õigust.
  • 14. mai – Briti alamkojas toimuvad ägedad vaidlused, kus nõutakse Balti riikide "alistamist".
  • 31. mai – V. Molotov nõuab Ülemnõukogus kõneldes kõigi N. Liidu naabrite garanteerimist. Kirjutati alla Saksamaa - Taani mittekallaletungi leping.
  • 2. juuni – N. Liit teeb Inglismaale ettepaneku, kus ta nõuab Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul.
  • 6. juuni – Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
  • 7. juuni – Kirjutatakse alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule.
  • 13. juuni – Moskva Pravda nõuab oma juhtkirjas Balti riikide garanteerimist igal juhul.
  • 26. juuni – Inglismaa teeb ettepaneku Inglise, Prantsuse ja N. Liidu kindralstaapide läbirääkimiste alustamiseks Moskvas.
  • 1. juuli – Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised lõpevad kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
  • 2. juuli – Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis esitavad Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
  • 14. august - Moskvas alagavad Prantsusma - Inglismaa ja N. Liidu vahel sõjalised läbirääkimised, kus N. Liit nõuab endale õigust okupeerida Balti riikide sadamad.
  • 23. august - Moskvas sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt, mille salastatud protokollide alusel jäävad kolm Balti riiki N. Liidu huvisfääri.
  • 26. august - Prantsuse peaministri Daladier'i kiri Hitlerile, milles ta soovitab lahendada Saksamaa-Poola tüli läbirääkimiste teel.
  • 27. august - Hitleri vastus Daladier'ile, milles teatab, et Saksamaa ei saa nõustuda Verssailes' diktaadiga määratud piiridega Ida-Euroopas.
  • 31. august - Saksamaa teeb teatavaks oma rahutingimused. Moskvas ratifitseeritakse Saksa-N. Liidu vahel sõlmitud pakt.
  • 1. september - Saksa väed tungivad üle Poola piiri. Algab Teine maailmasõda. Üldmobilisatsioon Prantsusmaal ja Inglismaal. Vabariigi president kuulutab Eesti alanud sõjas erapooletuks. Samasuguste deklaratsioonidega esinevad Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani valitsused.
  • 2. september - Eesti valitsus kaalub mobilisatsiooni läbiviimist, mis lükatakse edasi.
  • 15. september - Tallinna saabub Poola allveelaev Orzel, millelt võetakse maha relvastus. Laev koos meeskonnaga interneeritakse.
  • 17. september - N. Liidu väed tungivad üle Poola piiri. Molotov teatab Moskvas Eesti, Läti ja Leedu saadikutele, et punaarmee sõjaline tegevus ei ohusta mitte mingil määral teisi N. Liidu naaberriike.
  • 18. september - Tallinna sadamast põgeneb Poola allveelaev Orzel, viies kaasa kaks laeval valves olnud eesti sõdurit, kes pannakse maha Gotlandi saarel. Vabastatakse ametist merejõudude juhataja mereväekapten V. Mere ja merejõudude staabiülem mereväekapten R. Linnus. Tartumaal maandub Poola lennuk.
  • 19. september - Lahingus Bzura juures langes punaarmee kätte vangi 175 000 poola sõdurit.
  • 22. september - Eesti välisminister K. Selter saabub Moskvasse, et alla kirjutada Eesti- N. Liidu kaubalepingule. Poolas määratakse kindlaks demarkatsioonijoon punaarmee ja Saksa vägede vahel.
  • 24. september - N. Liidu valitsus esitab Eestile nõudmise sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.
  • 26. september - Toimub Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustatakse N. Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil pole lootust välisabile. Läti valitsus keelab ära sõjavägede juhataja Balodise kohumise Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneriga.
  • 27. september - Eesti valitsuse delegatsioon koosseisus: riigivolikogu esimees prof. J. Uluots, välisminister K. Selter ja riigikogu liige A. Piip sõidab Moskvasse, et alla kirjutada vastastikuse abistamise paktile. Moskvas on ees juba saadik A. Rei.
  • 28. september - Kirjutatakse alla Eesti-N. Liidu vastastikuse abistamise paktile, mille alusel N. Liit võib Eestisse tuua 25 tuhat punasõdurit. Kirjtatakse alla Eesti ja N. Liidu vaheline kaubalepingule.
  • 29. september - N. Liit ratifitseerib eelmisel päeval sõlmitud lepingud.
  • 2. oktoober - Eesti ratifitseerib N. Liiduga sõlmitud lepingud. Tallinna saabub N. Liidu sõjaväe delegatsioon eesotsas armeekindral Meretskoviga
  • 4. oktoober - Kaarel Eenpalu valitsus esitab lahkumispalve.
  • 10. oktoober - Eesti - N. Liidu segakomisjon lõpetab töö punaarmee üksuste paigutamise küsimuses Eesti territooriumile. N. Liit sõlmis vastastikuse abistamise pakti Leeduga. Soome delegatsioon sõitis Moskvasse läbirääkimistele. Algas Helsingi ja Viiburi evakueerimine.
  • 11. oktoober - Tallinna saabub N. Liidu punalaevastik. Algavad ettevalmistused punaarmee üksuste sisselaskmiseks. Teedele paigaldatakse üles suunanäitajad. Sillad, raudtee ja teised strateegilised objektid võetakse valve alla.
  • 12. oktoober - Eestis nimetatakse ametisse uus valitsus eesotsas peaministri prof. Jüri Uluotsaga.
  • 15. oktoober - Kirjutatakse alla sakslaste ümberasustamise kokkuleppe protokollile.
  • 17. oktoober - Sõjavägede ülemjuhataja määrusega keelatakse välismaaga raadio ja telefoni teel sidepidamine, politsei loata väljaspool ruume pildistamine ning andmete edastamine punaarmee üksuste kohta. Välisriikide kodanikel keelatakse Harju, Lääne ja Saare maakonnas viibimine.
  • 18. oktoober - Punaarmee üksused saabuvad Eestisse. Maanteedel toimub sissemarss kahel põhisuunal: Narva - Kohila - Keila kaudu Paldiskisse ja Haapsalu rajooni ning Irboska - Võru - Pärnu kaudu Saaremaale. Raudteed pidi saabub vägesid 82 rongitäit. Tallinna sadamast lahkub esimene laev Uttlandhören sakslastest ümberasujatega.
  • 26. november - N. Liidu valitsus teatab, et Manila külas on õppustel olnud punaväelaste hulka langenud mõned kahurimürsud, mille tagajärjel olevat neli punaväelast saanud surma. Toimunus süüdistab N. Liit Soomet. Soome poolt korraldatud juurdluse käigus aga selgub, et tegemist on nõukogude provokatsiooniga, mille korraldas Leningradi sõjaväeringkonna staabi luureosakond.
  • 28. november - N. Liit ütleb üles mittekallaletungi lepingu Soomega.
  • 29. november - N. Liit katkestab diplomaatilised suhted Soomega.
  • 30. november - N. Liidu väed alustavad pealetungi Soomele. Toimuvad õhurünnakud paljudele Soome linnadele.
  • 31. oktoober - V. Molotov kinnitab ülemnõukogus, et Balti riikide suveräänsus ja nende siseasjadesse mittevahelesegamise printsiip on täielikult sätestatud abistamispaktides.
  • 7. november - Eestis tähistatakse esmakordselt oktoobrirevolutsiooni aastapäeva.
  • 1. detsember - Soomes moodustatakse uus valitsus eesotsas R. Ryti'ga. O. Kuusinen moodustab Terijoel vastasvalitsuse, kes palub N. Liidult abi võitluses Ryti valitsusega
  • 2. detsember - N. Liit tuunustab Kuusineni valitsust ning okupeerib Petsamo ja veel mõned külad Karjala maakitsusel. O. Kuusise valitsus sõlmib abistamispakti N. Liiduga.
  • 7. detsember - Eesti Sõjavägede ülemjuhataja Kindral Laidoner kutsutakse Moskvasse, kus Stalin kinnitab talle Balti riikide puutumatust.
  • 10. detsember - Hiiumaa kohal lastakse punalaevastiku poolt põhja eesti aurik Kassari. Punamadrused tulistavad kuulipildujast ka päästepaatides olijaid.
  • 14. detsember - N. Liit heidetakse kallaetungi pärast Soomele Rahvasteliidust välja.
  • 23. detsember - Eesti sõjaline komisjon sõidab Moskvasse lepingu alusel relvi ostma. Seal lubatakse komisjoni poolt välja valitud relvad kohe Eestisse saata, kuid need jäävadki tulemata.
  • 31. detsember - Ajaleht Chicago Tribune avaldab Eesti kohta kirjutise, kus ta märgib, et N. Liidu järgmiseks sammuks on Eesti täielik okupeerimine.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 24. 08. 2007. 03:35

Time: 0.1015060 s.