AASTA 1944

Kroonika AASTA 1939 <> AASTA 1940 <> AASTA 1941 <> AASTA 1942 <> AASTA 1943 <> AASTA 1944

• 14. jaanuar - Punaarmee alustab põhjarindel suurt pealetungi, mille sihiks on Balti riikide vallutamine.
• 20. jaanuar - Kella 9 paiku õhtul algab saksa väeosade taganemine läbi Narva. Kogu öö ja kõik järgnevad 3-4 päeva läbivad katkemata ahelana Narvat sakslaste taganevad väeosad. Rahva hulgas puhkeb punavägede tuleku kartusel paanika.
• 25. jaanuar - Algab Narva evakueerimine, mis kestab kuni 2-3 veebruarini. Igale linnaosale on raudteejaamas määratud teatav arv kaubavaguneid. Kaasa võib võtta vaid kõige hädapärasema. Paljud kasutavad oma isikliku vara päästmiseks teatava tasu eest saksa sõjaväeautosid
• 29. jaanuar - Punaarmee üksused on jõudnud põhja pool Peipsit Eesti piiri lähedale ja Eesti pinnale langevad esimesed vaenlase kahurimürsud.
• 30. jaanuar - Punaarmee Eesti Korpus vallutab Novosokolniki. Dr Mäe sõidab koos kindralinspektor J. Soodlaga Riias toimuvale saksa rindejuhatuse nõupidamisele, kus teeb Narva rinde peatamiseks ettepaneku teostada Eestis üldmobilisatsioon. Sakslased lubavad mobiliseerida vaid 15.000 meest.
• 1. veebruar - H. Mäe kuulutab välja 1904 - 1923. aastal sündinud meeste üldmobilisatsooni. Narva linnast on evakueeritud 85% elanikest. Toimub õhurünnak Narvale, mis kiirustab linnast lahkuma ka viimased linnaelanikud.
• 3. veebruar - Venelaste dessantüksus sooritab Tütarsaarelt rünnaku Merikülla. Neile on antud käsk: hävitada kõik ettejuhtuvad eestlased. See massimõrv jäi aga sooritamata, kuna valdav osa elanikest oli evakueeritud.
• 7. veebruar - Eesti presidendi kohusetäitja Jüri Uluots kõneleb raadios, kus ta kutsub kõigi Eestis olevate poliitiliste parteide üksmeelse otsuse põhjal eesti mehi üles, astuma relvaga vastu Eestit ähvardavale kommunistlikule invasioonile. Selle üleskutsega kuulutab presidendi kohustes olev peaminister Saksa relvajõudude koosseisus võitlevate eesti väeosade tegevuse vabadusvõitluseks ja meeste teenimise neis üksustes kodanikukohuse täitmiseks. ÜLeskutse tulemusel kujuneb mobilisatsioon rahva hulgas populaarseks ja mobiliseerituist moodustatud piirikaitserügementide abiga suudetakse vaenlase sissetung peatada.
• 11. veebruar - Punaarmee vallutab Piirisaare.
• 14. veebruar - Punaarmee üksused tungivad üle Lämmijärve Mehikoormasse, kust eesti 20. diviisi üksus need järgmisel päeval tagasi lööb.
• 17. veebruar - Kindralkomissar Litzmann teeb prof. Jüri Uluotsale ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Prof. Jüri Uluots keeldub.
• 19. veebruar - Toimub Eesti omariiklusaegsete tegelaste nõupidamine, kus arutatakse Eesti tuleviku probleeme. Koosolekust võtavad osa prof. J. Uluots, O. Tief, O. Pukk, prof. N. Kaasik, kol. Maide, J. Klement, A. Susi ja O. Gustavson.
• 20. veebruar - Kindralkomissar Litzmann teeb prof. E. Kantile ettepaneku asuda Eesti omavalitsuse juhi kohale. Kuna E. Kanti eeltingimuseks on omavalitsuse võimupiiride laiendamine, mida sakslased ei pea vastuvõetavaks, ei anna läbirääkimised tulemusi.
• 24. veebruar - Vabariigi aastapäeva asemel tähistatakse "vabduspäeva", kusjuures saksa võimud ei luba sel puhul isegi mitte puhkepäeva. Toimub Riigiküla lahing, kus punaarmee üksused eesti üksuste poolt tagasi lüüakse.
• 1 - 5. märts - Ägedad lahingud Narva rindel. Eesti üksused vallutavad 1. märtsi õhtuks Vepsküla, 2. märtsil Siivertsi sillapea, 3. märtsil Lilienbach-Keldrimäe sillapea ja 5. märtsil Narvast põhja pool asunud venelaste viimase tugipunkti.
• 6. märts - Õhtul algab venelaste 11 tundi kestev õhurünnak Narvale, mille tulemusel see ajalooline linn hävitatakse täielikult. Umbes 200 lennukit heidavad linnale 3.600 süüte ja lõhkepommi.
• 9. märts - Õhtul toimub ulatuslik õhurünnak Tallinnale, mille tulemusel hävib umbes 3000 elamut ja 20.000 inimest jääb peavarjuta. Hävib suur hulk ajaloolisi hooneid ja kultuurimälestisi. Surma saab 463 Tallinna elanikku, umbes 50 sõjaväelast ja 120 sõjavangi.
• 23. märts - Kokkuleppel presidendi kohusetäitja Jüri Uluotsaga moodustatakse 1938. aasta põhiseaduse raames organisatsioon, kuhu kaasati kõik enne 1934. aastat (enne K. Pätsi poolt parteide laialisaatmist) tegutsenud erakonnad, välja arvatud Isamaaliit, mida ei tunnustatud, kuna see oli moodustatud sundkorras. Organisatsioon sai nimeks Eesti Vabariiklik Rahvuskomitee (EVR).
• 25 - 26. märts - Toimub mitu õhurünnakut Tartule. Surma saab umbes 100 tsiviilisikut, hävib 80 elamut.
• 31. märts - Kindralkomissar teatab Eesti omavalitsusele, et riigikomissari korraldusel on Eesti kohustatud sõjakuludeks maksma 6,2 miljonit riigimarka.
• 20. aprill - Valimiskogu võtab vastu otsuse Eesti juriidilise staatuse kohta ja volitab peaminister Jüri Uluotsa täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid. Saksa võimud arreteerivad 365 eesti haritlast, nende hulgas prof. N. Kaasiku, mag. H. Kauri, prof. E. Poomi, Ühistegevuse Liidu esimehe A. Ekbaumi j.t.
• 14. juuni - Ilmub teadaanne noorte vabatahtlike võtmise kohta lennuväe abiteenistusse.
• 30. juuni - Tallinna koguneb 680 vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse minejat, kes siin neljaks kompaniiks jagati.
• 8 juuli - Vabatahtlikud lennuväe abiteenistuslased saavad kätte varustuse ja viikase Kiviõlisse ja Püssi, kus nad antakse üle seal asunud õhutõrjeüksustele. Poisid jagatakse väikeste gruppidena (5-7 poissi grupis) ära patareide ja kahurirühmade vahel.
• 20. juuli - Narva rinde üksustele antakse käsk: tõmbuda 30 km tagasi.
• 23. juuli - Kiviõlis annavad vabatahtlikud lennuväeabilised vandetõotuse.
• 24. juuli - Eesti ja saksa väeosad alustavad taandumist Narva alt.
• 26. juuli - Punaarmee üksused vallutavad Narva, mispuhul ühele Eesti Korpuse suurtükiväeüksusle omistatakse "Narva" nimetus.
• 29. juuli - Sinimägedes algavad ägedad lahingud, kus eesti üksused panevad vapralt vastu ligi kaks nädalat järjest kestvatele punavägede rünnakutele. Viimased kannavad neis lahingutes ränki kaotusi.
• 2. august - Ilmub Eesti omavalitsuse juhi määrus 1926. a. sündinud noormeeste mobiliseerimise kohta.
• 3. august - Ilmub Eesti omavalitsuse juhi määrus 1927. a. sündinud noorte lennuväe abiteenistusse kutsumise kohta. Algab vaenlase pealetung Tannebergi liinil, mis kestab kuni 9. augustini. Lahingud toimuvad nii öösel kui päeval. Sageli läheb võitlus kuni käsitsivõitluseni välja. Kõik vastase rünnakud lüüakse tagasi.
• 9. august - Punaarmee suurrünnak Tannebergi liinil vaibub. 11 nõukogude diviisi ja kaks brigaadi lakkavad siin olemast. Kahe nädalaga kaotas vastane ligi 170 tuhat meest. Neis lahingutes sai vaenlane kõige tugevamalt tunda eesti sõjameeste relvade raskust. Siin näidati sissetungijale, kuidas võitleb oma kodumaa vabaduse eest eestlane ja kui kallist hinda peab maksma selle maa vallutaja iga jalatäe eest.
• 11. august - Ägedad lahingud Alutaguse soodes. Petseri langeb punavägede kätte.
• 13. august - Punarmee üksused vallutavad Võru ja liiguvad edasi Tartu maantee suunas.
• 15. august - Punaarmee üksused jõavad Tartu lähistele.
• 16. august - Punarmee kaks diviisi teevad dessandi Mehhikoorma piirkonda.
• 17. august - Tartust evakueeritakse naised ja lapsed. Mehed saadetakse kindlustustöödele. Tartu asutused evakueeritakse Viljandisse, Põltsamaale ja Jõgevale. Väegrupi "Nord" ülem kindral Friessner teeb Hitlerile ettepaneku: tõmmata väegrupi üksused Eestist Riia-Düneburgi joonele. Hitler keeldub ja tagandab kindrali kohalt.
• 19. august - Eesti presidendi kohusetäitja prof. Jüri Uluots esineb kõnega raadios, milles ta pöördub N. Liidu valitsuse poole nõudega - tunnustada Eesti iseseisvust. Soomest saabub Eestisse 2500 meheline rügement JR-2000. Selle üks pataljon saadetakse otsekohe rindele. Teine pataljon viikase sakslaste korraldusel Kehrasse ja Kloogale "väljaõppele".
• 20. august - Punaarmee üksused murravad läbi Nõo ja Puhja juures.
• 23. august - Sakslased lasevad õhku Ulila jõujaama. Punaväed tulistavad Tartut. Hävivad hooned Kastani, Võru, Tamme ja Tähtvere tänaval.
• 24. august - Lahingud käivad Tartu äärelinnades. Sakslased lasevad õhku Riia tänava raudteesilla ja jaamahoone.
• 25. august - Sakslased lasevad õhku Vabadussilla, turuhoone ja sadama. Punaarmee kahuritulest süttib Vanemuise teatrihoone. Õhtuks vallutavad punaüksused Tartu lõunapoolse linnaosa.
• 27. august - Punaarmee üksused vallutavad kogu Tartu.
• 30. august - Ägedad lahingud Voldi piirkonnas, Võrtsjärve lõunatipu ja Valga piirkonnas.
• 1. september - Lätis, Tukumsi linna lähistel murdsid sakslased nõukogud rindest läbi ja tungisid mereni, likvideerides juba eksisteerinud Balti sillapea. Eestis vallutati tagasi Kärkna ja Kärevere. Väike-Emajõe ääres (Hummulis) likvideeriti nõukogude sillapea.
• 2. september - Soome parlamendis toimub erakorraline istung. Soome valitsus andis kõigile soome laevadele käsu: pöörduda Soome või Rootsi sadamatesse. Soome raadio teatab, et Soome katkestab suhted Saksamaaga. Tallinnas käsutab Kindralkomissar Litzmann kõik asutuste teenistujad kino Gloria Palase'i kokku ja teatab, et vaenlase tõkestamiseks tuleb asuda ümber linna kindlustuskraave kaevama. Punaarmee poolt vallutatud Võrus organiseerib Hans Lauter teatrit. Hakkab ilmuma ajaleht, mida toimetab kuntsnik Jaan Vahtra.
• 3. september - Toimub sakslaste õhurünnak Tartu lõunapoolsele linnaosale. Hävivad Treffneri gümnaasium, postkontor, Jaani kirik ja mitu elamut. Soome peaminister teatab, et N. Liiduga on asutud rahu tegema.
• 4. september - Kell 4 hommikul lõpeb sõjategevus Soome ja N. Liidu vahel. Sellega seoses lõpetab Tallinnas tegevuse ka Soome evakuatsiooni büroo, mis oli moodustatud eesti põgenike legaalseks toimetamiseks Soome. Levivad kuuldused sakslaste lahkumisest Eestist, mille ametlikud teated ümber lükkavad, kinnitades, et "führer" olevat andnud käsu kaitsta Eestit.
• 5. september - Saksa lennukid pommitavad Tartu põhjapoolset linnaosa. Süttivad hooned Peetri kiriku ümbruses.
• 6. september - Harald Riipalu ja Paul Maitlat autasustatakse rüütliristiga. Tallinna saabuvad Soomest lahkunud saksa väeosad, mis siit edasi Saksamaale viiakse. Leningradi raadio teatab, et Eestis on hakanud ilmuma kolm "rahvuslikku" ajalehte: Petseris "Petšerskaja Pravda", Võrus "Töörahva Elu" ja Tartus "Uus Postimees". Soome delekatsioon sõidab Moskvasse alla kirjutama rahulepingule.
• 7. september - Leningradi raadio teatab, et Punaarmee poolt "vabastatud" Eestis olevat Antsla linn peaaegu täielikult hävitatud. Suuri purustusi olevat Võrus ja Otepääl. Tartu lähistel olevasse tankitõrjekraavi olla maetud ligi 15 000 sakslaste poolt mõrvatud "nõukogude kodanikku" ja linnas olla elus veel vaid mõnisada inimest. Petseris ja Võrus olevat veel vaid mõni üksik inimene.
• 14. september - Tallinna kohale ilmuvad hommikul nõukogude luurelennukid. Õhutõrje avab nende pihta ägeda tule. Õhtupoole tulistamine jätkub. Soome raadio teatab, et vastavalt kanadas toimunud konverentsi otsusele jagatakse Saksamaa peale sõja lõppu tsoonideks. Neli suurriiki okupeerivad igaüks teataud osa Saksamaast.
• 15. september - Leningradi raadio teatab: "Usku ja kirikut vihkavad natsid on Tartus maha põletanud Peetri, Jaani ja Pauluse kiriku." Peale Võru "vabastamist" olevat seal taastatud usuvabadus. Tallinna kohale ilmuvad vene pommitajad, linnas antakse õhuhäire.
• 17. september - On paljudele eesti sõjameestele viimane pühapäev kodumaa pinnal. On soe ja vaikne sügispäev. Tallinnas segavad seda idülli vene luurelennukid, mille pihta õhutõrjekahurid ägeda tule avavad. Hommikul kell 7.30 alustavad Eesti Korpuse üksused pealetungi. Vallutatakse Kavastu mõis ja mitmed külad. Õhtul vallutab Nikolai Trankmanni (reeturohvitser, kes müüs vabariigi ajal venelastele Narva kindlustuse plaanid) üksus Alatskivi, Kasepää, Nina ja Varnja. Kindralkomissar Litzmann teeb Dr Mäele teatavaks Eesti loovutamise otsuse. Sakslased alustavad Eestist evakueerimist. Eesti üksused, keda ei informeeritud Eesti loovutamisest, jätkavad võitlust Eestisse tungivate Punaarmee üksuste vastu.
• 18. september - Sakslased alustavad, vastavalt varem koostatud plaanile Aster, oma vägede väljaviimist Eestist. Ajalehes Eesi Sõna ilmub suure tekstiga teadaanne, et Eesti kindralkomissari piirkonnas antakse tänasest päevast võim üle sõjaväevalitsusele. Kiviõlis hävitavad sakslased seal asunud tehase. Tallinnas hakkavad sakslased mineerima suuremaid ehitisi ja kommunikatsioone. Elanikele hakatakse jagama lube Saksamaale evakueerimiseks. Tallinnas valmistuvad sakslaste asutused evakueeruma. Toimub dokumentide põletamine. Eestis asunud saksa õhutõrjeüksused alustavad lahkumist. Koos õhutõrjeüksustega lahkub Eestist umbes 1200 eesti lennuväe abiteenistuslast. Õhtul toimub Tallinnas riigitegelaste nõupidamine, kus presidendi kohustes prof. Jüri Uluots nimetab ametisse vabariigi valitsuse. Trükitakse lendlehed, mis kõikjal linnas üles kleebitakse.
• 21. september - Tallinnas levivad admil. Joh. Pitka üleskutse-avalduslehtede vormid, kus kutsutakse mehi astuma vabatahtlikult Löögiüksus Admiral Pitka ridadesse. Punaarmee vallutab Rakvere. Tallinna sadamast väljuvad põgenikega Saksamaale viimased transportlaevad "RO-1", "RO-22", "Hamburg", "Lappland" ning laatsaretlaev "Moero". Nõukogude pommitajad teevad ägeda rünnaku pooltühjale ja kaitsetule Tallinnale.
• 22. september - Tallinna sadamast lahkub kaubalaev "Malaga", mille pardal on peale tsiviilpõgenike ka umbes 100 Tallinna lennuväepoissi. Tallinn on pooltühi. Sadama piirkonnas õhivad sakslased sõjalisi seadmeid. Põlevad õlilaod. Elektrijaama juures tekkib relvastatud kokkupõrge omakaitse ja elektrijaama õhku laskma tulnud sakslaste vahel. Punane Eesti Korpus jõuab hommikul Lasnamäele ja keskpäeval liiguvad nende tankid mööda Tartu maanteed kesklinna. Tallinn langeb lahinguteta. Läänemerel ründavad nõukogude lennukid Tallinnast väljunud laevu ja pommitabamuse saab "RO-22". 130 inimest saab surma, nende hulgas 33 eesti põgenikku. Kell 11.45 saab pommitabamuse laatsaretlaev "Moero", mis läheb 10 minutiga põhja. Mõnedel andmetel oli laeval umbes 3500 inimest, kelledest suudeti päästa vaid 536.
• 23. september - Vene lennukid pommitavad Pärnut. Viimased sakslased lahkuvad Pärnust ja lasevad õhku Pärnu Suure silla.
• 24. september - Punaväed vallutavad Haapsalu ja Pärnu. Rohukülast lahkuvad viimased saksa üksused. Sellega on Saksa relvajõudude evakueerimine Eesti mandriosalt lõppenud.
• 25. september - Punaväed vallutavad Märjamaa, Nissi ja Risti.
• 26. september - Punaväed vallutavad Vrtsu, Kullamaa ja Kasari.
• 29. september - Punaväed alustavad rünnakut Muhu saarele, mis vallutatakse 1. oktoobriks.
• 5. oktoober - Punaväed alustavad rünnakut Saaremaale ja vallutavad Muhu tammi.
• 5. oktoober - Punaväed vallutavad Kuressaare ja jätkavad rünnakuid Sõrve taandunud saksa üksuste vastu
• 25. oktoober - Öösel maabuvad Sõrve lõunatipus ja Mõntu sadamas Vindavist tulnud dessantpraamid, millega tuuakse Sõrve 127-flakipataljoni neli patareid koos selles pataljonis teeninud 65 Pärnumaalt lennuväe abiteenistusse mobiliseeritud koolipoisiga.
• 18. november - Punavägi alustab Sõrves suurpealetungi, mis algab ligi kaks tundi kestnud kahuritulega 900 torust, mida toetavad sõjalaevad merelt ja lennukid õhust.
• 22. november - Sakslased alustavad Sõrve väegrupi evakueerimist
• 23. november - Ööl vastu 24. novembrit viiakse Sõrvest minema kõik põhijõud. Lahingud Eesti pinnal on lõppenud. Algab 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon.

printerisõbralik versioon esita küsimus