Kasvajad kuuluvad tänapäevalgi hirmutavate haiguste hulka; massimeedia teatab pidevalt vähijuhtude kasvavast arvust ja halvad uudised levivad märksa kiiremini, kui uudised uutest vähiravimitest ja moodsast tehnoloogiast nende haiguste varajase diagnostika ja ravi vallas, mis võib aidata patsiendil täielikult paraneda. Samuti aitab regulaarne kontroll vältida paljusid kroonilisi vähijuhtumeid isegi juhul, kui tulemused ja prognoos on väga halvad. Sama juhtub informatsiooniga kontratseptiivsete pillide vähki mõjutava toime kohta. Naistel on raske uskuda, et kontratseptiivsed pillid aitavad vältida munasarja- ja emakavähki, kõige salakavalamaid vähitüüpe.

Millist tüüpi kasvajaid saab ära hoida kontratseptiivsete pillide abiga?

Nelja aastakümne jooksul peale esimeste kontratseptiivsete pillide ilmumist on tehtud arvukalt uuringuid, mis tõestasid, et kontratseptiivsete pillide kasutamine pika aja jooksul, aitab minimeerida naistel munasarja-ja emakavähi riski. Seda tüüpi kasvajaid on kõige raskem diagnoosida, kuna naised ei märka väga sageli mingeid muutusi oma tervislikus seisundis ja esimesed sümptomid avalduvad siis, kui haigus on arenenud juba liiga kaugele. Õnneks esinevad emaka- ja munasarjavähk harva (esinemissagedus vastavalt 15 ja 22 100,000 naise kohta). Naistel, kes kasutavad pille 5 aasta jooksul, väheneb risk haigestuda sellesse kasvajasse 50 protsenti, võrreldes mittekasutajatega. Isegi peale pillide võtmise lõpetamist püsib risk madalal veel 10 kuni 15 aastat. Lisaks on veel tõestusmaterjale, et kontratseptiivsete pillide kasutamine aitab vähendada soolevähi riski 18 protsendi võrra.

Milline on seos kontratseptiivsete pillide kasutamisel ja teistel vähitüüpidel?

Kõige vasturääkivamad on hinnangud kontratseptiivsete pillide rinnavähki mõjutava toime kohta. Rinnavähk areneb aeglaselt; palju sagedamini leitakse küpses eas naistel, mis teeb väga raskeks seose leidmise rinnavähi ja nooremas eas kasutatud kontratseptiivsete vahendite vahel. Kuid üks asi on selge – kontratseptiivsed pillid EI PÕHJUSTA vähki, kuigi keegi ei saa veel sajaprotsendiliselt ümber lükata, et vähk, mis diagnoositi pillide võtmise ajal, areneb kiiremini. Hiljuti teostunud uuringud näitasid, et naised, kes olid varem kasutanud kontratseptiivseid pille, hoolimata sellest, kui vara alustati pillide võtmisega ning olenemata pillide tüübist või pillide manustamise kestusest, vähi kujunemise risk ei tõusnud. Pealegi on häid uudiseid madala annusega pillide kasutamise kohta: healoomulised rinnahaigused ja rinnavähk kontratseptiivsete pillide kasutajate hulgas, eriti alla 50. aastaste puhul, olid võrreldes mittekasutajatega harvaesinevad.

Kontratseptiivseid pille kasutavate naiste seksuaalelu erineb märkimisväärselt mittekasutajate omast. Nad on seksuaalselt palju aktiivsemad, neil on rohkem partnereid ja nad tunnevad end kindlamalt, kuna on kaitstud soovimatu raseduse eest. Kuid seetõttu kasutavad nad kondoomi lisakaitsena harvemini. Kahjuks ei suuda kontratseptiivsed pillid kaitsta sugulisel teel ülekanduvate haiguste eest ning püsipartnerita naistel esineb neid haigusi palju sagedamini. Kaks infektsiooni on põhjustanud viimasel ajal suurt muret – need on herpese- ja papilloomiviirus. Need infektsioonid põhjustavad harva tõsiseid terviseprobleeme, kuid võivad olla emakakaelavähi põhiriskifaktoriks. Viimatimainitu on isegi haruldasem kui munasarja- ja emakavähk (esinemissagedus on 11 100,000 naise kohta), ja ülalmainitud elustiili erinevuste tõttu leitakse seda palju sagedamini kontratseptiive manustavate naiste hulgas. Seda pole raske diagnoosida; naine peab tulema ainult korra aastas günekoloogi juurde kontrollile, kes vaatleb emakakaela ja teeb lihtsa testi, mis aitab jälile saada kahtlastele muutustele emakakaelal ja alustada õigeaegselt ravi.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 31. 10. 2008. 15:10