Koormus maole ja maksale
Kool.ee-haridusportaal :: Koormus maole ja maksale Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKoormus maole ja maksale,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
[ Kontratseptsioon ] [ Kontratseptsiooni müüdid ]
Plaastrite ja vaginaalrõnga kasutamine „koormab” magu ja maksa vähem
Miks see müüt on nii laialt levinud?
See on täiesti uus müüt. Müüt levis vale arusaamise tõttu väitest, mille kohaselt kontratseptiivse plaastri ja vaginaalrõnga kasutamine aitab „mööduda maksast”.
Kas teistsugustel kontratseptiivsetel ravimvormidel on eeliseid võrreldes pillidega?
Kontratseptiivse plaastri puhul imenduvad hormoonid naha kaudu vereringesse; vaginaalrõnga korral tupe limaskesta kaudu. Kontratseptiivsete pillide korral imenduvad hormoonid mao-ja sooletrakti limaskestade kaudu. Kroonilise haiguse korral, mille sümptomiteks on kõhulahtisus või oksendamine mõned korrad päevas, tuleks eelistada plaastrit või rõngast, kuna viimaste efektiivsus ei sõltu seedeorgani aktiivsusest.
Millised kontratseptiivsed toimeained „kahjustavad” maksa kõige vähem?
Maks avaldab suuremat mõju kontratseptiivsetele toimeainetele, kui viimased maksale. Kontratseptiivsetes vahendites pole iialgi kasutatud hormoone, mis võiksid maksa ohtlikult kahjustada. Pealegi muundab maks väga kiiresti hormoonid, mis võiksid kahjustada, mitteaktiivseteks aineteks. Seetõttu oli tõsiselt raske üleanne välja töötada östrogeen ja progestiinid, mida saaks manustada pillide kujul. Östrogeenne komponent on sama kõikides kontratseptiivsetes vahendites, kuid progestiinid varieeruvad. Kõige rohkem edasijõudnuks peetakse progestiine, millel pole meessuguhormoonidele iseloomulikke toimeid. Need on drospirenoon ja dienogest. Neid saab kasutada ainult kontratseptiivsetes pillides. Tingitud oma keemilisest struktuurist alluvad need progestiinid vähem intensiivsele metabolismile maksas kui nende analoogsed teisikud, kusjuures nende muundamine mitteaktiivseks aineks ja eemaldamine organismist on ajaliselt lühem. Seetõttu, hoolimata suuremast kontsentratsioonist pillis on nende toime metabolismile märksa nõrgem.
Kas mõni kontratseptiivne vahend suudab vähendada iiveldust?
Tarbetu on vahetada kontratseptiive iivelduse või oksendamise tõttu, mis on hormoonide kõrvaltoimed ning võivad esineda kontratseptiivide kasutamise alguses, kuid kaovad tavaliselt mõne kuu jooksul. Iiveldus ja oksendamine avalduvad, kui hormoonide kontsentratsioon veres on kõige kõrgem, näiteks mõni tund peale pilli manustamist. Maoärritusega pole siin mingit seost. Sama leiab aset raseduse esimestel kuudel, see on hormoone iseloomustav tunnus.
 | |
| |
|
