Hoolimata Hitleri rangest käsust - kaitsta Sõrvet viimase mehe ja viimase kuulini, võeti Sõrve väegrupi juhtkonna poolt vastu otsus vägede evakueerimiseks Sõrvest. Ülemjuhatusele edastati maa- ja mereväe koostöös juba varem valminud evakueerimise plaan koodnimega “Delphin”. Nüüd saabusid armeegrupi “Nord” peastaabist Sõrve olukorraga tutvuma mõned juhtivad ohvitserid, kes leidsid, et olukord on kriitiline ja 23. jalaväediviisi komandör kindralleitnant Schirmer sai loa alustada vägede evakueerimisega. Esialgse plaani koha- selt pidi evakuatsioon aega võtma kaks ööd. Kuna aga kaitsjate arv Sõrves oli jäänud arvatavast tunduvalt vähemaks, leidis merevägi, et nad on võimelised evakuatsiooni teostama ühe ööga ja sellega alustati otsekohe.

Kuid sellegi poolest muutus olukord äärmiselt kriitiliseks. Kell 11.00 teatati, et nõukogude teine rünnak on murdnud läbi Torkenhofi kaitsejoonest. Idasektorit kaitsnud oberst Reuter teatas, et ta on suutnud rünnaku tagasi lüüa idapoolse maantee piirkonnas, kuid kaitse purustati mere ääres ja vastane on tunginud juba Mõntu mõisani. Rinde keskosas oli venelaste 64. kaardiväe laskurdiviis murdnud kahes kohas rindest läbi ja liikus Kuhusaadu suunas. Ka läänesektoris murdsid punavägede tankid rindest läbi. Sakslaste õnneks suutsid nad peatada suurema osa ründavast jalaväest. Ootamatult olid neli nõukogude tanki juba Tammunas, kus asus välisidumispunkt. Kuid haavatud grenaderid suutsid need tankirusikatega purustada. Üle kogu rindejoone käis äge võitlus, kus rindejoon muutus kogu aeg. Türjus käis kaitsjate kaevikuliin neljal korral käest-kätte. Kuid pimeduse saabudes oli kogu Torkenhofi liin lõpuks nõukogude vägede käes. 435. gren.rüg. 1. pataljon, mis siiani oli olnud varus, teostas vasturünnakuid lõunasse viivatel teedel, et takistada vaenlase kiiret edasiliikumist mööda maanteid. Maanteede teeristil suudeti ründajad ajutiselt tagasi paisata.

Umbes kesköö paiku said tuletorni juurest rünnakule läinud flakikahurite meeskonnad teada, et poolsaare tipus, majaka piirkonnas rannas ootavad neid praamid. Kiiresti sõideti soomusveokitel majaka juurde, kus aga selgus, et seal olnud dessantpraam võtab peale ainult haavatuid. Jälle roniti killukaitseaukudesse, kuna ümberringi lõhkesid venelaste kahurimürsud ja üleval tiirutasid venelaste ründelennukid IL-2ed. Kogu ümbrus oli viimaste poolt alla heidetud “jõulupuudest” valge. Sealsamas andsid kaks sakslaste liikurkahurit pidevalt kahuritest ja kuulipildujatest tuld rindejoone suunas. Varsti maabusid Sääre randa veel mõned dessantlaevad, mis hakkasid peale võtma sinna kogunenud mehi. Kui kõik olid praamile asunud, lasksid liikur- ja flakikahurite meeskonnad oma kahurid õhku ja asusid laevadele.

Nende ridade kirjutaja viibis samal ööl oma kahurirühma meestega jalaväelasena rinde keskmises sektoris Iide küla all. Umbes kella ühe paiku öösel anti käsk - rindejoon maha jätta ja koguneda Iide küla lõunapoolsesse serva. Sinna kogunenud umbes 700-800 erineva väeosa mehele anti käsk - kõik heli tekitavad esemed maha jätta ning kaasa võtta ainult käsirelvad ja tankirusikad. Rangelt oli keelatud suitsetamine ja valjusti rääkimine.

Umbes kell kaks öösel alustas kolonn liikumist poolsaare tipu suunas, kus meid pidid ootama dessantpraamid ja laevad. Jõudnud minna vaevalt paar kilomeetrid, kui venelased ööpimeduses liikuva kolonni pihta äkki ägeda kahuritule avasid. Kolonnis olnud meeste hulgas oli surnuid ja haavatuid.

Selle kohta on nõukogude sõjaajaloolane P. Larin raamatus "Eesti Laskurkorpuse võitlustee" kirjutanud järgmist:

"Ööl vastu 24. novembrit kell 03.00 paiku avastas luure, et vaenlane on tõmbumas kiiresti tagasi kogu rindel, merest mereni. Polkovnik Feldmann andis sedamaid käsu jälitamiseks. /…/ 24. novembril kell 08.00 kerkis Sõrve sääre lõunapoolses otsas asuva vana kivist tuletorni katusele võidumärgina võidulipp."

Haavatuid kaasa viies liikus kolonn edasi ja jõudis umbes kella nelja-viie vahel hommikul Sääre randa. Siinkirjutaja sinna jõudes oli rannas vaid üks dessantpraam, millele veel viimasel hetkel peale saime. Ennepraamile minekut jõudsime veel rindele minnes samasse kohta jäetud flakikahurid hävitada.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 4. 01. 2006. 08:26