3.Valmistada ette ja orgniseeriddessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ning Naissaare ja Aegna saare patareid, olla valmis Suurupi patarei vallutamiseks maismaalt.

4.Sulgeda Riia laht ning blokeerida Eesti ja Läti rannik Soome lahe ja Läänemere poolt, mitte lastes evakueerida nende riikide valitsusi ning välja vedada sõjaväge ja vara.

5.Organiseerida alaline ja kindel piilkonnateenistus:Soome lahes Soome suunas,Läänemerel Rootsi ning lõuna suunast.

6.Aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonnavägede pealetungile Rakvere suunas.

7.Hävituslennuväel mitte lasta Eesti ja Läti lennuväe lasta lennata Soome ja Rootsi.

172. leht. Operatsioonist võttis osa 120 laeva, sh. 1 liinilaev, 1 ristleja, 2 liidrit, 1 suurtükipaat, 7 hävitajat, 5 vahilaeva, 7 baasitraalerit, 18 rasketraalerit, 17 allveelaeva, 10 torpeedokaatrit.

PBL-I õhujõud koosseisus:

8 lennuväebaas -7 esk. SB ja DB-3.

10. lennuväebaas - 64 lennukit MBR-2, SB.

10. lennuväepolk - 64 lennukit MBR-2.

73. lennuväepolk - 9 lennukit MBR-2.

61. hävituslennuväebaas - täies koosseisus peamereväebaasi varustamisel.

173. leht Laevastiku rannakaitse ja maaväeosad: - üksikudraud-teesuurtüki patareid nr.11, 12, 18; Paldiski, Liepaja,Hanko (…) mereväebaaside ranna-ja õhukaitse.

174. leht.Saadud ülesannete täitmiseks oli (mere) tander jaotatud piirkondadeks:

1.Soome lahe põhjarannik Bengskärist kuni Keri saareni - Hanko mereväebaasi komandör kontraadmiral S.F. Beloussav.

2.Soome lahe lõunarannik Bengskärist kuni Keri saareni - 4. allveebrigaadi komandör 2.järgu kapten A.I. Matvejev.

3.Piirkond Keri saarest kuni Soelaväinani,kaasa arvatud - Balti mereväebaasi komandör kontraadmiral S.G. Kutšerov.

4.Läänemere keskosa piirkond - kergejõudude koondise komandör kontradmiral F.I. Tšelpanov.

5.Lieapaja mereväebaas - mereväebaasi komandör kontraadmiral P.A. Trainin.

6.Rootsi idaranniku piirkond - 2. allveelaevabrigaadi komandör 2. järgu kapten (…) Jakuškin.

7.Soome lahe lääneosa. (…)eskaadri komandör kontraadmiral (…) Nevitski.

176. leht. Läbirääkimiste perioodil ja pärast kokkulepete saavutamist NSVL Liidu valitsuse ning Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahel täitis PBL järgmisi ülesandeid:

A.Katkestati nende riikide omavaheline mereühendus.

B.1.,2., 3. ja 4. allveelaevabrigaadi allveelaevad ja kergejõudude koondise kerged jõud võtsid oma kohad sisse Läänemerel, s.h. Riia ja Soome lahel ülesandega- katkestada ühendus mere kaudu ja mitte lasta laevadel ära minna ning vägesid ja vara evakueerida

C.Eskaader koosseisus: liinilaev “Oktjaberskaja Revoljutsija”, 3. hävitajate divisjon ja vahilaevadivisjon asus Naissaarest lääne pool lähtekohale dessandi toetamiseks suurtükitulega.

D.Paldiskis asunud 21.sillataastamis pataljon võttis lähtepositsioonid sisse Kloogast põhja pool Suurupi patareide suunas liikumise, positsioonile asunud 12. üksik-raudteesuurtükipatarei toetusel.

E. 1. üksik merejalaväe brigaad koosseisus 1. , 3. ,5. ja 6. patalajon paigutati traaleritel “Sibir”, “Vtoraja Pjatiletka” ja “Elton” Koivistostümber Paldiskisse.

F. Suleti Riia laht ning blokeeriti Soome lahe ja Läänemere poolt Eesti ja Läti rand. Eesti ja Läti lennuväelt võeti ära võimalus lennata Rootsi.

G.Organiseeiti ja viidi läbi ettevalmistatud dessantväeosade maandamine, vallutati Tallinn, Naissaar ja Aegna saar.

H.PBL-I valvevalitsuse koondpataljon, koondlaskurrood, üksik motoriseeritud laskurpataljon ja piirkonna ehitusvalitsuse laskurrood paigutati traaleriga “Dnestr” ning hävitajatega “Storoýevoi” ja “Silnõi” Kroonlinnast ümber Paldiskisse ja koondati, olles valmis maandama traaleritelt dessant Tallinna. Ülesanne: vallutada sadamad, kauba- ja sõjalaevad ning kaitsta objekte.

178. leht. Suurküla lahes Suursaarel olid 50. laskurpataljon traaleritel, 3.divisjon traaleritel ja vahilaevadel ning suurtükipaadil “Krasnoje Znamja” valmis dessandi maandamiseks Kunda lahes.

Rannakaitse, õhukaitse, mereväebaasi maaväeosad olid Balti mereväebaasis, Hankol, ja Liepajas piilkondadeks valmis seatud.

BPL-i õhujõud tegelesid luure ja õhuvalvega ning olid lennuväljadel valmis lööki andma.

Pärast NSV Liidu valitsuse kokkulepet Eesti, Läti ja Leedu valitsusega hakkasid laevastiku laevad ja väeosad signaali järgi täitma neile antud ülesandeid. :

17. juunil k. 6.00 - 21. Sillataastamispataljon vallutas Suurupipatareiterritooriumi.

17.juunil k. 6.30 – vahi- ja torpeedokaatritelt maandatud dessant vallutas Aegna saare.

17. juunil k. 7.05 - maandati dessant ja vallutati Naissaar.

179. leht. 17. juunil k. 7.40 - PBL-i valvevalitsuse koondpataljon vallutas Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. Liinilaev“Oktjabrskaja Revoljutsija”, 3. hävitajate divisjon ja vahilae-vadivisjon heitsid ankru Tallinna reidil. 17. juunil k. 8.00 - hävitaja “Gordnõi”, allveelaevad S-1 ja S-3 heitsid ankri Daugava suudme reidil.

Blokaad ja piilkonnateenistus jätkus eriplaani järgi.

Operatsiooni hakati lõpetama17. juunil, operatsioon lõppes 21. juunil.

Blokaadijõudude valmisseadmine:

13. juunil k. 10.40 - valmisseadmise lõpp.

14. juunil k. 3.00 - blokaadi algus.

21. juunil k. 12.00 - blokaadi lõpetamine

179. leht (b). Kokku peeti blokaadiperioodi vältel meie laevade ja allveelaevade poolt kinni 52 (Läti, Eesti, Soome, Rootsi) laeva.

Agentuur- ja igat liiki väeüksuse luure organiseeriti juba alates 4. juunist pingelise olukorra perioodil ja andis väejuhatusele mõninga hulga väärtuslikke andmeid.

251. leht. PBL-i kergejõudude koondis koosseisus ristleja “Kirov”, liidrid “Minsk” ja “Leningrad”, hävitajad “Gordõi” ja “Lenin” pidas kinni 7 Läti ja 2 Eesti transportlaeva.

252. leht. Transpordilaevade vastuhakkamisel kinnipidamisel tegid ristleja “Kirov”, liider “Minsk”, hävitaja “Lenin” ja allveelaev S-1 hoiatuslasud, mille järel tranportlaevad peatusid.

PBL-i juhataja viitseadmiral V.Tributs

PBL-i staabiülem kontraadmiral J.Pantelejev

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 4. 01. 2006. 02:26