16. juunil 1940 teatas Leningradi sõjaväeringkonna ülem, armeekomandör K. Meretskov Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidonerile, et temale alluv 10. armee on saanud käsu okupeerida Eesti. Meretskov nõudis, et Laidoner tuleks otsekohe Narva temaga kohtuma. Kohtumine pidi aset leidma Narva jaamas 17. juunil kell 8.00.

Eesti delegatsiooni koosseisu kuulusid peale Sõjavägede ülemjuhataja kindral Joh. Laidoneri veel kindralmajor A. Kasekamp, Sõjavägede staabi opreatiivosakonna ülem kolonelleitnant A.Luts, sama osakonna ohvitser, kapten A. Hint ja Laidoneri adjudant kapten E. Õunapuu.

Delegatsiooni erirong väljus Balti jaamast keskööl. Jõudnu Jõhvi, nägid nad seal juba öösel üle Eesti piiri tulnud vene soomusmasinaid. Edasi Narva poole liikudes nägid nad mõlemal pool raudteed punaarmee jalaväe üksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsade lääne suunas, ees piilkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Siit edasi liikus rong juba N. Liidu poolt okupeeritud Eesti territooriumil.

Punaarmee 10. armee üksuste sissemarss Eestisse oli alanud juba kell 5. hommikul, seega kolm tundi enne Joh. Laidoner Narva saabumist ja vastava kokkuleppele allakirjutamist. Samal päeval kell 6 hommikul vallutas Punaarmee Suurupi patarei territooriumi. Kell 6.30 hõivas punaüksuste dessant Aegna saare. Kell 7 hommikul vallutati Naissaar.

Kuna Punaarmee oli tunginud Eesti territooriumile oli J. Laidoner kohtumisel Meretskoviga sunnitud aktsepteerima esitatud nõudmisi ja kirjutas 17. juunil kell 15 alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse. Sõlmitud diktaat-kokkuleppe alusel kohustus Eesti pool:

võtma Kaitseliidult ära relvad ja laskemoona;
hoidma Eesti sõjaväeosad oma alalises asukohas;
mitte lubama nende liikumist ja ümberpaigutusi;
sulgema ja võtma tugevdatud valve alla kõik relva- ja laskemoonalaod.

Punavägi käitus nii, just nagu oleksid nad Eesti lahingukorras vallutanud. 17. juuni hommikul saabusid Tallinna Palivere-Klooga lähistel paiknenud Punaarmee üksused, kes hõivasid kõik Eesti sõjaväe kasutuses olnud kasarmud, sundides eestlased sealt lahkuma. Piiri ületanud punaväeosad paigutati Tallinna ümbrusse ning Narva, Rakvere, Võru ja Valga piirkonda ning mitmele poole Eesti idapiirile. Läbi Eesti liikusid Riia suunas Punaarmee 3. tankikorpuse üksused. Eesti lennuväljadele saabusid Nõukogude lennuväerügemendid.

Kokku toodi Eestisse lisaks siinsetes sõjaväebaasides asunud 25le tuhandele punaväelasele veel üle 70 tuhande mehe. Neile lisandus umbes 10 tuhat Balti merelaevastiku mereväelast. Seega oli enne nn. "juunipööret" Eesti territooriumil umbes 110 tuhat punaväelast, kes võtsid otsese või kaudse kontrolli alla kõik siinsed raudteejaamad, sadamad, lennuväljad, postkontorid, omavalitsusasutused ja teised riigi funktsioneerimiseks vajalikud asutused ja objektid. Siitpeale ei arvestanud N. Liidu okupatsiooniväed enam sõjaväeliste instantsidega ja talitasid täielikult oma tahtmise ja äranägemise järgi. Eesti okupeerimises osalenud Punaarmeeüksuste arvust annab ülevaate Baltimere punalaevastiku juhataja, viitseadmiral Tribut'i aruanne . Eesti valitsusaparaadi ja presidendi suhtes aga jätkati veel mõnda aega komöödiat, tunnustades neid näiliselt.

18. juunil ilmus valitsuse määrus eraisikutelt relvade ärakorjamise kohta. Keelati alkoholi müük, rahvakogunemised ja igasugused koosolekud. Suleti kõik lõbustusasutused ja eraisikutel oli kella 23st kuni kella 5ni hommikul keelatud väljas liikuda.

Samal päeval andis peaminister Jüri Uluots Vabariigi Presidendile üle valitsuse lahkumispalve, mille president K.Päts oli sunnitud rahuldama. Õhtul kõneles peaminister Jüri Uluots raadios, manitsedes rahvast säilitama rahu ja korda.

Neil päevil jälgis eesti rahvas suure ärevusega sündmuste arengut, suutmata nende mõjutamiseks midagi ette võtta. Rahvuslikult meelestatud ringkondades oodati käsku sissetungijale vastu astumiseks, kuid seda ei tulnud. Eriti raske oli toimuvat pealt vaadata isamaaliselt kasvatatud ja rahvuslikult meelestatud eesti noortel.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 02:30