Feldmarssal Mannerheim on oma vestlusest Hitleriga 4. juunil 1942 Immolas teinud märkmeid ja kirja pannud järgmist:

"Hitler väljendas kahetsust, et ta 1939-40. aasta Talvesõja ajal ei saanud Soomele appi tulla, kuna tal oli 1939. aasta paktiga venelaste suhtes kohustusi. Sekkumine Soome poolel oleks tähendanud Saksamaa jaoks sõda kahel rindel, milleks ta aga ei olnud nii sõjaliselt kui relvastuselt valmis, kuna oli Prantsuse ja Norra sõjakäikudega hõivatud.

Hitler ütles, et põhjuseks, miks Wehrmacht ei saanud pärast Prantsusmaa sõjakuulutust (03.09.39) vastata sellele rünnakuga lääne suunas, oli halb talveilm. Wehrmachti sõjavarustus olevat mõeldud eelkõige suviseks sõjapidamiseks. Saksamaa olevat alati olnud seisukohal, et Saksa relvajõud ei ole valmis sõjapidamiseks talvel. Saksa relvad olevat sobivad kasutamiseks ainult suvetingimustes, siis olevat need suurepärased. Saksa soomukeid polevat kunagi testitud talvetingimustes.

Itaalia sõttaastumist ja tema nigelaid saavutusi pidas Hitler suureks õnnetuseks. Mussolini Põhja-Aafrika sõjakäikude pärast oli Saksamaa sunnitud oma väekoondisi neisse regioonidesse paigutama. See aga viis soomusüksuste ja õhujõudude killustamiseni, ning seda ajal, mil idas oli alanud bolševistlike vägede koondumine ja vaja oleks olnud kõik Saksa jõud nende vastu suunata.

Hitleri sõnul tundis Saksa juhtkond suurt rahutust üha selgemalt ilmnevate Nõukogude Balkani-suunaliste taotluste pärast, mille tõttu Saksamaa kaitsemajanduse jaoks elulise tähtsusega Rumeenia naftaväljad Ploesti piirkonnas jäid pidevalt ohustatud tsooni. Hitler ütles, et ilma Rumeenia naftata ei saa Saksamaa sõdida. Saksamaa vajavat aastas 4 kuni 5 miljonit tonni naftat. Naftaväljade kaitseks Rumeenias olevat olnud aga vaid naeruväärselt väikesed õppepataljonid ja Punaarmee poolt ähvardavast kallaletungist hoolimata olevat Rumeenia valitsus viivitanud kaua Saksa Riigi valitsuse poole pöördumisega.

Hitler väitis, et Saksamaa ei oleks 1940. aastal suutnud peatada Nõukogude vägede pealetungi, ega olnud mingil moel võimeline tõrjeabinõusid edukalt rakendama. Et olla suuteline vastu astuma venelaste väljapressimistele Soome küsimuses, oli igal juhul vaja aega võita.

Molotov olevat Hitlerile väitnud, et Nõukogude Liit tundvat end Soome poolt ohustatuna. Ta nõudnud Hitlerilt, et sakslased soostuksid andma Nõukogude Liidule tegutsemisvabaduse (annaks nõusoleku Soome annekteerimiseks), millest Hitler oli keeldunud.

Riigikantsler ütles, et pealetung itta olevat Saksamaa jaoks olnud ainuke väljapääs. Isegi kui ta oleks Punaarmee relvastuse kohta omanud paremat informatsiooni, jäänuks ta - kuigi raske südamega - oma otsuse juurde. Hitleri jaoks olevat venelaste ootamatult tohutu suur sõjapotentsiaal olnud väga ebameeldiv üllatus. Kui keegi temale, Hitlerile, oleks siis öelnud, et Nõukogude Liidul on 25 000 tanki, oleks ta selle informatsiooni edastajat pidanud hullumeelseks.