Mõnda Pärnu kaugside jaoskonna tegemistest

Pärnu jaoskonnale, kelle aastatepikkusest tegevusest siin juba juttu on olnud, tõid järgnevad aastad palju uusi ülesandeid ja kohustusi. 1971. aasta suvel ilmnes, et Märjamaa-Piiraslu sõjaväelastele kuuluv kaabelliin jääb kohati ette renorveeritavale maanteele ja see tuleb mitme kilomeetri ulatuses ümber paigaldada.

1972. aasta suvel lõi pikne Märjamaa-Piirsalu kaablisse ja vigastas kaablit ligi kümne kilomeetri pikkusel lõigul. Jaoskond töötas avariikahjustuste kõrvaldamisega terve nädala, kusjuures abiks olid ka Piirsalu raketibaasi väeosa soldatid.

1975. aastal alustati ettevalmistustega Piirsalu raketibaasi kaabelliini tihendamiseks tihendussüsteemiga KV-12. Selleks oli vaja kaabli soonpaarid eelnevalt sümmetreerida ja ehitada Märjamaa-Piirsalu vahele kaks maa-alust mitteteenindatavat vahevõimendusjaama. Kõik jaamade ehituse-, montaa˛i- ja häälestustööd tegid Pärnu jaoskonna töötajad.

1976. aasta oli Pärnu jaoskonna töötajaile kaheti märkimisväärne. Sel suvel tähistas jaoskond oma asutamisjuubelit. Kuigi tegelikult oli jaoskonna moodustamisest möödunud juba rohkem, kui veerand sajandit, tähistati sel aastal 25-aasta möödumist jaoskonna kuulumisest kaugside struktuuri. Nurme jõe ääres asunud Pärnu EPT suvilas peeti maha pidu, millest võtsid osa kõik naaberjaoskondade esindajad, endised kolleegid Riiast ning kohalike sideettevõtete esindajad.

Samal aastal leidis aset veel teinegi sündmus, mis polnud aga hoopiski rõõmustav. Nimelt toimus selle aasta 30. augustil jaoskonna ajaloo suurim kaugsidekaabli lõhkumine.

Pärnu-Ikla maantee rekonstrueerimisel rebiti maantee-ehitajate poolt ekskavaatoriga puruks Tallinn-Riia kaugside kaabel. See õnnetu juhus põhjustas jaoskonna töötajaile palju unetuid öid. Selleks ajaks oli nimetatud kaabelliin omandanud suure strateegilise tähtsuse ja kaabli lõhkumise fakt huvitas ka KGB-d.

Kaabli lõhkumisest tingitud sidekanalite katkemise järel saabus Leningradist lennukil Pärnu Kaugside Magistraalide valitsuse peainsener V. Meng, kes teostas ametkondliku juurdluse kaabli lõhkumise põhjuste kohta. Terve nädala töötas Pärnus Maanteeameti ja Kaugside töötajaist koosnev uurimiskomisjon, mille käigus tuvastati kõik lõhkumist põhjustanud faktid. Samuti istus kõik need päevad jaoskonna kantseleis julgeoleku töötaja, kes ootas komisjoni lõplikku otsust. Teda huvitas vaid kaks aspekti: kas kaabili lõhkumine oli põhjustatud jaoskonna töötajate ametialasest lohakusest, või oli see maantee-ehitajate tahtlik tegevus?

Esimese hooga taheti süüdlaseks teha ja kohtu alla anda jaoskonna töötaja Paul Allmere, kes teostas nimetatud tööde juures tehnilist järelvalvet. Kuid komisjoni terve nädala kestnud pingsa töö tulemusel kvalifitseeriti see lõhkumine lõpuks siiski õnnetusjuhtumiks ja Allmere pääses üle noatera süüpinki minemast.

Tol ajal kandsid kaugside kaablijaoskondade töötajad täielikku vastutust kaugside kaabelliinde säilimise ja nende häireteta töö eest. N.Liidu sideministeeriumile allutatud kaugside süsteemis polnud üldsegi harvad juhtumid, kus kaugside kaabli vigastamise või lõhkumise korral teiste organisatsioonide poolt järelvalve puuduliku korraldamise eest jaoskonna juhataja kohtu alla anti, või paremal juhul töölt vallandati. Kaabelliini lõhkumine, kui see põhjustas riiklike või militaarsete sidekanalite katkemise, tõstis seda kabelliini teenindanud jaoskonna juhtivtöötajad otsekohe KGB huviorbiiti.

printerisõbralik versioon esita küsimus