Sisemised suguelundid

Sisemised suguelundid

Naiste sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp.

Munasarjad

Munasarjad on mandlikujulised paariselundid. Neil on kaks olulist ülesannet:

1. toota viljastumisvõimelisi munarakke,
2. toota naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni.
    

Munasarjad sisaldavad struktuure, mida kutsutakse folliikuliteks ning mis koosnevad munarakust ja seda väljastpoolt katvatest rakkudest. Iga menstruatsioonitsükli jooksul mõned folliikulid küpsevad ja toodavad follikulaarhormoone (östrogeene). Ovulatsiooni ajal vabaneb küps munarakk munasarjast. Rebenenud folliikulist järele jäävad rakud arenevad kollaskehaks, mis toodab progesterooni-nimelist hormooni.

Kool.ee keskkond valis välja eesti rahva finantsasutuse Tartu Hoiu-laenuühistu, andmaks välja sihtotstarbelist Koolilaenu ja Energialaenu. Tutvu ka Tartu Hoiu-laenuühistu asutatud Finants- ja Rahakooliga.

Munajuhad

Munajuhad on nagu munasarjadki paarisorganid. Neist kumbki on ligikaudu 15 cm pikk ja umbes pliiatsijämedune. Munajuhad laienevad munasarja poolses otsas, moodustades lehtrisarnase avause, mida ääristavad sõrmetaolised narmad (fimbriad). Munajuhade ülesanne on küps munarakk pärast ovulatsiooni „üles korjata“. Selleks paiknevad narmad ümber munasarja ja munarakk tõmmatakse rütmiliste kokkutõmmete abil munajuhasse.

Munajuhad on vooderdatud väikeste karvakeste ja näärmetega. Lihaste kokkutõmbed, karvakeste liikumine ja näärmete eritatud vedelik aitavad munarakku emakasse viia. Munasarjad on ka koht, kus toimub viljastumine.

Emakas

Emakas on umbes 7 cm pikkune pirnikujuline õõneselund. Kui toimub viljastumine, pesastub viljastatud munarakk emakas, kus arenev loode sünnini paikneb.

Emakal on tugev lihaseline sein, mis laieneb raseduse ajal, et kasvavat loodet mahutada. Sünnituse käigus tõmbuvad lihased rütmiliselt kokku. Neid kokkutõmbeid teatakse kui tuhusid.

Emakat vooderdab limaskest, mida nimetatakse endomeetriumiks. Suguküpsetel naistel toimuvad limaskestas menstruatsioonitsükli jooksul kindlad muutused. Pärast iga menstruatsiooni muutub limaskest paksemaks ja selle verevarustus paraneb, et valmistuda viljastatud munaraku pesastumiseks. Kui viljastumist ei toimu, eraldub endomeetrium menstruatsiooni käigus.

Emakakael on emaka alumine kitsas osa. Selle tupepoolset osa nimetatakse emakakaela avaks. Emakakaelas paikneb tihe limakork. Limakork ei lase seemnerakkudel emakasse tungida ja kaitseb seda mikroobide eest. Mõne päeva jooksul ovulatsiooniperioodil muutub lima siiski õhemaks ja emakakael laieneb, et seemnerakud saaksid emakasse siseneda ning liikuda ülespoole, küpse munaraku suunas. Mõned loomulikud pereplaneerimismeetodid kasutavad neid tavapäraseid igakuiseid muudatusi emakakaela eritises ära selleks, et määrata menstruatsioonitsükli viljakaid päevi.

Tupp

Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest.

Tuppe ääristab limaskest, mida katab happeline eritis. See kaitseb tuppe ülespoole liikuvate mikroobide eest.

Tuppe ääristav limaskest koosneb mitmest rakukihist. Menstruatsioonitsükli jooksul muutuvad suguhormoonide (östrogeeni ja progesterooni) mõjul nende rakukihtide struktuur ja paksus. Rakukaape uurimine mikroskoobis annab arstile teavet naise hormoonitaseme kohta.

Suguhormoonid reguleerivad suguelundite tööd

Naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon reguleerivad naissuguelundite tööd. Neil on ka oluline osa organismi tervise säilitamisel.

Hormoonide tootmist munasarjades kontrollivad hüpotaalamus (osa eesajust) ja hüpofüüs.

printerisõbralik versioon esita küsimus