Botaanika

Botaanika

Muuseumi botaaniliste kogude ülesandeks on materjali/ informatsiooni talletamine liikide bioloogilise mitmekesisuse kohta ning võimalikult täieliku ülevaate andmine Eesti taimedest, nende taksonoomilisest mitmekesisusest ja levikust. Kogusid kasutatakse teadustööks, õppetööks ja näituste koostamisel. Eesti Loodusmuuseumi botaanilised kogud on rahvusvahelises herbaariume koondavas andmebaasis Index Herbariorum registreeritud akronüümiga TAM.

ELM-i herbaariumi saab kasutada kohapeal, teatud tingimustel on võimalik ka väljalaenutamine.

Vaata ka Eesti Loodusmuuseumi botaaniliste kogude online kataloogi

Käesolevaks ajaks on muuseumi SOONTAIMEDE HERBAARIUMIS üle 76 000 herbaarlehe. Valdava osa sellest moodustab Eestist kogutud materjal. Kogudes leiduvatest Eestist pärit soontaimede liikidest on koostatud nimekiri. See sisaldab umbes 1 600 liiki, mis tähendab, et esindatud on 90% Eesti soontaimedest.

Eesti herbaarium on koondkogu herbaarlehtedest, mis on kogutud alates 1946. aastast. Herbaarium sisaldab mitmeid isikukogusid (Gustav Vilbaste, Hugo Salasoo, Erik Kumari, Heinrich Aasamaa), täieneb pidevalt muuseumi botaanikute kogumistöö kaudu. Säilikute koguarv 2006. a. seisuga on 33 000 (hindamise viga kuni 5000), tüüpeksemplare 6.

Balti herbaarium sisaldab materjali aastatest 1839-1900. Koosneb paljude selle aja tuntud botaanikute ning harrastusbotaanikute kogudest. Umbes 80% taimedest on kogutud Eestist, ülejäänud põhiliselt Lätist (Liivimaalt). Säilikute koguarv on 15 040, tüüpeksemplare 3.

Lehberti herbaarium on Rudolph Lehberti erakogu, mis koosneb aastail1877 -1927 nii Eestist kui mitmelt poolt Euroopast ja Siberist kogutud herbaarmaterjalist. Sisaldab rohkesti kaskede hübriide ja kastikuid (2 470 lehte). Säilikute arv 11 500, tüüpeksemplare 1.

Trebaux' herbaarium on Jules Trebaux' erakogu, kus XIX sajandi teisel poolel kogutud herbaarmaterjalist pool on pärit Eestist, ülejäänud mujalt Euroopast. Säilikute arv 8 300. Niclaseni herbaarium on Eugen Niclaseni erakogu, mis koosneb XIX sajandi lõpus põhiliselt Eestist (suures osas Sindi lähedusest) kogutud taimedest. Säilikute arv 2 080. Wasmuthi herbaarium on Paul Wasmuthi erakogu, kus XX sajandi algusest pärit materjal on kogutud Eestist. Säilikute arv 1 580.

Ruubeli herbaarium on Jaak Ruubeli erakogu, mis koosneb XX sajandi esimesel poolel põhiliselt Eestist kogutud taimedest. Säilikute arv 790.

Vahetusherbaarium sisaldab umbes 3 750 peamiselt Eestist kogutud taimede herbaarlehte. Neid kasutatakse eelkõige näitustel ja teiste asutuste ning riikide herbaariumitega materjali vahetamiseks. Üldherbaarium sisaldab 1 400 välismaalt kogutud soontaimede herbaarlehte. Enamus materjalist on pärit Euroopast, vähesel määral ka Austraaliast, Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Kogu täieneb vahetuse teel ja muuseumi botaanikute välisekspeditsioonidel kogutud taimede abil.

Eksikaatkogud:

• Eesti taimed I-IV (1933-1939). Koost. A. Vaga ja K. Eichwald
• Gramineae exsiccatae Nr.481-540 (1905), nr.541-600 (1906), nr.601-660 (1906/07). Koost. A. Kneucker
• Herbaarlehtede leiuandmed on kantud paberkartoteeki (va Eesti herbaariumi H. Aasamaa osa). Toimub aktiivne nii andmete kui ka säilikute digitaliseerimine. Alustatud on Eesti herbaariumist.

SAMMALTAIMEDE HERBAARIUMI suuruseks on 30 000 eksemplari.

Eesti herbaariumisse kuulub ligikaudu 15 500 säilikut 454 taksoni kohta. Esindatud on umbes 70% Eesti samblaliikidest. Materjal on valdavalt kogutud Lääne- ja Põhja-Eesti saartelt.

Balti herbaariumisse on koondatud G. K. Girgensohni, Fr. Schmidti(?), P. Kummeri, A. Mickwitzi, Th. Frese ja G. Pahnschi samblakogud aastatest 1854-1905, kokku 412 säilikut. Ajaloolis-kultuurilise väärtusega kogude hulka kuulub 19. sajandi keskelt pärinev G. K. Girgensohni Eesti-, Liivi- ja Kuramaa leht- ja maksasammalde herbaarium 316 säilikuga.

Üldherbaariumi suuruseks on ligikaudu 14 000 herbaareksemplari. Nendest ca 4 500 on samblad Venemaa Arktikast, mis enamasti on kogutud Siberist, Taimõri poolsaarelt. Arktika sammaldest on herbaariumis esindatud 270 liiki. Suuremateks kogudeks on veel Heinar Streimanni kaudu Austraalia Rahvuslikust Herbaariumist (CANB) saadud Austraalia, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Tansaania, Hiina ja muude piirkondade samblad, kokku

6 400 herbaareksemplari.

Eksikaatkogud:

• Musci Australiasiae exsiccati, fasc. 1-14, no. 1-600 (1992-2000). Koost. H. Streimann
• Bryophyta Murmanica exsiccata (USSR), fasc. 1-3, no. 1-150 (1989-1998). Koostajad: N.A. Konstantinova, O.A. Belkina, A.J. Lickhachev ja R.N. Schljakov
• Bryophyta Rossica et civitatum collimitanearum exsiccata, fasc. 1-4, no. 1-100 (1995). Koost. O.M. Afonina
• Hepaticae Europaeae Exsiccati, Ser. XIX, Nr.901-950 (1993), Ser. XXIII., Nr. 1101-1150 (1938). Koost. V. Schiffner
• Musci Europae Exsiccati. (20. saj. esimene pool), 115 eksemplari. Koost. E. Brauer
• Bryotheca Baltica. Sammlung Ostbaltiscer Moose (1901-1908), 234 eksemplari. Koost. J. Mikutowicz

Ligikaudu 19 000 herbaareksemplari leiuandmed on kantud paberkartoteeki.

Loodusmuuseumi sammaldest saab lähemalt lugeda Leiti Kannukese artiklist "Eesti sammalde herbaarium loodusmuuseumis" (Eesti Loodusmuuseumi töid IV).

SAMBLIKE HERBAARIUMI suuruseks on ligikaudu 1 200 säilikut. Umbes 900 Eestist kogutud proovi, mis esindavad enam kui 180 liiki ja liigisisest taksonit, on deponeeritud Tartu Ülikooli. Välismaine materjal (umbes 300 herbaareksemplari) paikneb ELM-i botaanikafondis. Herbaarmaterjali kohta on olemas täielik paberkartoteek.

Loodusmuuseumi samblikest võib lugeda Tiina Randlase artiklist "Kodumaiste samblike kogu Eesti Loodusmuuseumis" (Eesti Loodusmuuseumi töid IV). 

----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus