Geoloogia

Geoloogia

Eesti Loodusmuuseumi geoloogiliste säilikute koguarv küünib ligi 30000 eksemplarini. Suur osa säilitatavatest kollektsioonidest on pärit endise Provantsiaalmuuseumi kogudest. Ligi 3/4 säilikutest moodustab paleontoloogiline materjal.

Vaata ka Eesti Loodusmuuseumi geoloogiliste kogude online kataloogi

Paleontoloogilised kogud
Valdava enamuse paleontoloogilistest kogudest moodustavad Eesti Vana-Paleosoikumi fossiilid. Säilitatava materjali seas on arvukaimad Ordoviitsiumi ja Siluri mereliste selgrootute — brahhiopoodide, trilobiitide, gastropoodide, korallide, sammalloomade, okasnahksete, graptoliitide ja eurüpteriidide – kivistised. Kollektsioonides leidub ka varaste selgroogsete: kalade ja lõuatute fossiile. Loodusmuuseumi vanimad paleontoloogilised ja litoloogilised materjalid pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Muuseumis säilitatakse kollektsioone sellistelt tuntud Eesti geoloogia uurijatelt nagu akadeemik Fr. Schmidt, E. v. Koken ja A. v. Pahlen. Muuseumi kogudes on mitmeid 19. saj teisest poolest ja 20. saj esimesest poolest pärinevaid publitseeritud originaaleksemplare, sealhulgas näiteks Haljala lademest leitud maailma ühe vanima merisiiliku Bothriocidaris pahleni kivistis.

Paleontoloogilised kogud sisaldavad ka väikest kogust Kvaternaari imetajate luuosised ja skeletifragmente, millest enamus pärineb Venemaa põhjaaladelt. Eesti aladelt on vaid üksikuid luuleide. Nende hulka kuuluvad 2 Puurmani lähistelt leitud karvase mammuti (Mammuthus primigenius) purihammast, mida seniste uuringute põhja loetakse Põhja-Euroopa üheks noorimaks mammutileiuks.

Litoloogilised kogud
Koondavad Eesti aluspõhja tüüpilisi settekivimeid: lubjakive, dolomiite, mergleid, liivakive ja aleuroliite. Kõige arvukamalt on kogudes Põhja-Eesti klindil ja Põhja-Eestis avanevaid Kambriumi savisid ja liivakive ning Ordoviitsiumi lubjakivierimeid.

Mineraloogilised ja petroloogilised kogud
Muuseumi mineraloogiliste säilikute arv on viimase kümnendi jooksul oluliselt suurenenud, seda tänu välis- ja kodumaistele annetajatele. Suurimad eraisikute poolt kogutud ja muuseumile kingitud mineraloogilised-petroloogilised kollektsioonid on V. Masingu, S. Okloni ja E. Sallo kogud. 19. sajandi algusest pärineb A. Mickwitz’i mineraalide kollektsioon. Kui varasematel aastatel kogudesse liidetud mineraalid pärinevad põhiliselt Venemaalt, Ida-Euroopast ja Saksamaalt, siis nüüdseks leidub kogudes mineraale ka Austraaliast, Lõuna-Ameerikast ning Aafrikast. Mineraloogilistest eksemplaridest on ühed tähelepanuväärseimad suured kvartsi-, ametüsti- ja fluoriididruusid.

Petroloogilised kogud on väikesearvulised. Põhilise osa materjalist moodustavad Eesti rändkivide ja endistelt Nõukogude Liidu aladelt kogutud moonde- ja magmakivimite näidised.

----
Eesti Loodusmuuseum, Tallinn Lai 29A
tel:(+372)64-11-739; faks:(+372)64-11-738
www.loodusmuuseum.ee 

printerisõbralik versioon esita küsimus