Kanep

Kanep on kiud-, õli- ja psühhotrootse taimena üks vanimaid kultuurtaimi, mida inimkond tunneb. Vanimad hasisipiipudeks peetavad arheoloogilised leiud pärinevad 5000 aasta sügavuselt Taist. Kanep on tuntud Euroopas juba antiikajast saati.

Kanepi tarvitamine oli tuntud juba kahe ja poole tuhande aasta eest. Seda tundsid VII - VIII sajandil e. Kr assüürlased, samuti sküüdid Kaspia ja Araali mere ääres. Kanepi kasutamist kirjeldatakse Vana-India kirjanduses. Rooma arst Galenos kirjeldab kanepist valmistatud mõnuaineid, millega parandati pidusöömingute isu ja tõsteti tuju.

Kanep hakkas Euroopas moodi minema alles pärast Napoleoni Egiptuse vallutusi, kui romantikud ja orientomaanid ta kokku röövitud ja Euroopasse tassitud eksootilise koli hulgast leidsid.

1840. aasta paiku moodustasid Baudelaire, Gautier, Dumas, Balzac ja hulk kohustusliku kirjanduse loetelust välja jäänud prantsuse literaadid kuulsa "Club des Haschichinsi", mis kord nädalas Pariisi hotell Luzanis koos käis. Sestsaadik on kanepitooted õhtumaises kultuuriruumis leidnud tasapisi uusi sõpru ning meditsiinilist rakendust kuni 1930. aastateni, mil alkoholi ja nailonitöösturite ühiste jõupingutustega kanep keelustati ja turult välja suruti.

Tänapäeval on kannabise 5000 aastane meditsiiniline ajalugu peaaegu unustatud. Taime kasutamine vähenes 20. sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli varieeruv, reaktsioon suu kaudu manustamisele korrapäratu ja alternatiivid - süstitavad opiaadid ja hiljem sünteetilised nagu aspiriin ja barbituraadid - muutusid kättesaadavateks. USA-s oli lõplikuks löögiks 1937. aasta Marihuaana Maksuakt (Marijuana Tax Act). See oli mõeldud laialdase kasutamise ärahoidmiseks ja tegi kannabise hankimise meditsiiniliseks vajadusteks nii raskeks, et ravim eemaldati kasutusest Aastal 1972. esitas Marihuaanaseaduste Reformimise Rahvuslik Organisatsioon Narkootiliste ja Ohtlike Ainete Büroole (DEA) palvekirja, et seda ravimit saaks legaalselt välja kirjutada. Menetluse käigus ühinesid paljud parteid, teiste hulgas AIDS-i Patsientide Hooldamise Ühing. Alles 1986. aastal nõustus DEA seaduse poolt nõutava avaliku uurimusega. Kahe aasta jooksul küsitleti paljusid patsiente ja arste ning tutvustati tuhandeid lehekülgi dokumentatsiooni. 1988. aastal märkis DEA administratiivne juht Francis L Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised aktsepteeritavates meditsiinilistes valdkondades haiguste ravimiseks USA-s. Ta lisas, et see on üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud. Tema määrust marihuaana legaliseerimise kohta meditsiinis ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise, lükates 1992. aasta märtsis tagasi kõik palvekirjad, mis palusid ümber klassifitseerimist. Peamine põhjendatud probleem oli suitsetamisest tingitud efektid kopsudele. Kannabise suits sisaldab isegi rohkem tõrva ja teisi spetsiifilisi aineid kui tubakas. Suitsetatud kanepi hulk aga on palju väiksem, eriti meditsiiniliste rakenduste puhul.

Marihuaana

Hashish

Kanepi toime ja oht

printerisõbralik versioon esita küsimus