et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Põhjused, miks kulla väärtus tõuseb

Kool.ee-haridusportaal :: Põhjused, miks kulla väärtus tõuseb Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePõhjused, miks kulla väärtus tõuseb,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

MÕNED PÕHJUSED, MIKS KULLA VÄÄRTUS TÕUSEB
Jim Willie CB, 12. august 2004. a

1. Reaalintressi määr on alates 2001. aasta oktoobrist olnud peaaegu nullilähedane

Enam kui aasta jagu on turul valitsenud USA keskpanga baasintressi 1% sihtmäär ja riigivõlakirjade kolme kuu riskivaba tootluse lühiajaline tulem on püsinud 1,0-1,2% juures. Alates 2003. aasta kevadest, kui USA keskpank viimati intressimäärasid alandas, on kulla puhul kehtinud negatiivne reaalintress. Kuna tarbijahinnaindeks on püsinud madalal 2-3% juures, on ka lühiajalised reaalintressi määrad endiselt negatiivsed. Naiivsemad kulla kursi jälgijad, enamasti kulla sarjajad, toonitavad, et reaalintressimäärad normaliseeruvad nulltaseme juures või võivad isegi positiivseks pöörduda. Nad võiksid igaks juhuks kontrollida tarbijahinnaindeksit, mis tõusis eelmisel aastal enam kui need tühised 25 baaspunkti, mida USA keskpank juuni lõpus nõudis. Tarbijahinnaindeksi tase on naeruväärselt madal arvestades tarbijahindade inflatsiooni. Tegelikkuses on reaalintressi määrad veelgi langenud ning see trend süveneb tõenäoliselt veelgi. Arvestades lühiajaliste riigivõlakirjade viletsat tootlikkus, jätkub kulla väärtuse kasv veel tükk aega.

2. Välisosaluse kasv USA reservis suurendab haavatavust, kui see välisosalus peaks kaduma

Viimase aasta jooksul on välisosaluse kasv (peam. keskpangad) olnud paraboolne. Väliskapitali poolt kokku krahmatud riigikassa poolt väljastatavate võlakirjade osakaalon tõusnud paar protsendipunkti 45%ni. 2002. aastal oli välisinvestorite poolt omandatud koguosalus USA kapitalis ligikaudu 400 miljardit USA dollarit. 2003. aastal lisandus sellele veel600 miljardit USA dollarit. Lisaks koguti ainuüksi 2004. aasta esimese pooles enam kui 1 600 miljardi USA dollari väärtuses lisavara. Viimase paari kuu jooksul on Aasia investorid märkimisväärselt kahandanud oma nõudlust. See võib olla märgiks eesootavatest probleemidest ning heaks motivatsiooniks kulda omada. Nende osaluse massiline taandumine tooks Aasias kaasa inflatsiooni, samas kui mõju USA hindadele oleks deflatsiooniline. Aasiat tabaks sellisel juhul likviidsustulv, samas kui USAs oleks ulatuslik majandusseisak.

3. Alates 2001. aasta jaanuarist on raha juurdevool kasvanud enam kui 40%, kui vaadelda alates 1991. aastast, on tõus olnud 100%

Raha juurdevool kasvab järjepidevalt, kuid mitte veel paraboolselt. Alates 2002. aasta detsembrist on M3 tõusnud 7,8%, mis on kõrgem SKT kasvumäärast. Samas on M3 2004. aasta seitsme kuu jooksul tõusnud 3,9% võrra, mis on märk kiirenenud kasvutendentsist. Lisaks, ligikaudu 25% sellest kasvust rahalises baasis on tänu kooperatiivile Fanny Mae ja suurele hulgale kontrollimatutele hüpoteegiandjatele. Saadud uue raha sihtkoha välja selgitamisel tuleb olla väga hoolikas. Osa rahast kasutatakse selleks, et suurendada nõudlust selliste vara liikude järele nagu kinnisvara, aktsiad ja võlakirjad. Suur osa sellest rahast näib minevat tarbimisvõlgade katteks ja kindlustamaks end kõrgemate intressimäärade vastu. Piltlikult on see raisatud kapital nagu liivakotid muulil ära hoidmaks rünnakuid USA krediiditurule.

4. Tagasipöördumine majanduslanguse- ja sõjaaegse riigieelarve puudujäägi juurde, kaitsekulutuste suurenemine

Majandusliku olukorra normaliseerumisega kaasneb enamasti järkjärguline kahju vähenemine riigieelarve bilansis. Seekord mitte. Väide, et majandus normaliseerub ei ole päris õige, et mitte öelda päris eksitav või lausa poliitiliselt kasulik. Leian, et see on naeruväärne ja kuritahtlik. USA riigieelarve puudujääk on püsinud võrdlemisi stabiilne, viimase kolme aasta vältel on kõikumine püsinud 400 miljardi USA dollari piires. Eelmisel aastal kaasnes Iraagi sõjaga 70-100 miljardi USA dollari ulatuses kulutusi ning sel aastal umbes sama palju ja lõppu pole sel näha. Riigieelarvest kõneledes ei tohiks jätta mainimata, et sotsiaalkindlustusfondi vahenditest näpistatakse pidevalt, et katta riigieelarve kulusid ja seda tulevikukulude kasvades. Tulevatel aastatel on oodata uusi kohutavaid eelarve puudujääke, mis tulenevad ka uutest kohustustest nagu Medicare retseptiravimite seaduseelnõu, mis lisab eelarve puudujäägile kolme aasta jooksul ligi 550 miljardit USA dollarit. Järgmise paari aasta jooksul hakatakse üha enam rääkima paratamatust USA riigikassa maksevõimetusest.

5. Kasvav konfliktioht kogu maailmas, soov nn turvasadama olemasoluks, geopoliitiline konfliktioht

Viimase 20 kuu jooksul on on Iraagist saanud uus konfliktikolle. Naftajuhtmete osas kuulutati välja jahihooaeg. Saudi Araabias toimusid terrorirünnakud, nagu olin ennustanud juba 2003. aastal. Al Qaeda laiendas oma sihtmärkide tsooni ja ründas Balit ja Hispaaniat, kogudes oma nimele veel paarsada ohvrit. Tšetšeenia konflikt on endiselt lahenduseta. Iisrael pani püsti müüri, takistamaks ligipääsu naaberaladelt. Geopoliitilist rahu ei ole kusagilt paista, välja arvatud Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aasias.

6. USA pangandust reguleeriva Glass-Steagal seaduse tühistamine suurendab olemasolevat finantssektori kokkuvarsemise riski

Kõnesolev seadus võeti vastu koheselt pärast 1929. aasta majanduskriisi, kaitsmaks riigi majandust struktuurse doominoefekti eest hõlmates pankasid, maakleri- ja kindlustusfirmasid. Nüüd on kõik need omavahel seotud ja sõltuvuses. Antud küsimusele pööratakse vähe tähelepanu, kui sedagi. Suurte finantskonglomeraatide nagu Citigroup ja JPMorgan omanduses on ohtlikult suures koguses ja reguleerimata teisendatud raamatupidamist. Kummagi nimetatud suurettevõtte omandusse kuulub maaklerlusega tegelev tütarettevõte. Citigroup’le kuulub ka üks suur kindlustusettevõte. Pärast Maailma Kaubanduskeskusele toime pandud rünnakut, on kindlustusfirmad olnud meeletu pinge all. Kollektiivselt põhjendavad nad ametlikult kindlustusmaksete kasvu rünnakute ja muude tavapärase toimimise katkestuste suurenenud riskiga. Kui aus olla, siis on põhjuseks pigem märkimisväärne saamata jäänud tulu püsituluinvesteeringutelt, kuna riigivõlakirjade tootlikkus on haletsusväärselt madal. Börsimaaklerfirmad on selles jadas viimased. Jada kaks olulisemat lüli on pangandus (kõrge tuletatud risk) ja kindlustustegevus (probleemiks madal tulutootlikkus ja jätkuv terrorismioht). Kui üks osa sellest tervikust ütleb üles, kannatavad ka ülejäänud kaks.

7. Ülejäänud maailma ettekujutus USAinstitutsionaliseeritud ebaaususest

Järjekordne tõestus USA valelikkusest leidis aset 2003. aasta veebruaris, kui USA esitas küsitava väärtusega argumente ja dokumente tõestamaks massihävitusrelvade olemasolu Iraagis. Selle sammuga võõrandusid USA praegusest valitsusest nii Euroopa riikide juhid kui ka NATO. Samuti läksid meie teed lahku kohmaka ja passiivse ÜROga, millel on tegemist oma ulatusliku vastuolulise petuskeemiga Iraagi Food For Oil programmi näol. Viimase 20 kuuga on USA maine langenud peamiselt käimasoleva sõja, kokku kuivanud toetusbaasi ja naftatorujuhtmetele toime pandavate regulaarsete rünnakute tõttu. Eelmise artikli ilmumise aegu oli USA maine löögi all mitmete pettusejuhtumite tõttu, alates Enronist ja WorldComist ning lõpetades investeerimisfondide skandaalidega. 2000. aasta börsikrahhi tagajärg.

8. Võlakriisist tulenevate süstemaatiliste pangandust tabavate šokilainete tõenäosus ja sellest tulenev ahelreaktsioon

Teisese raamatupidamise osakaal kasvab jätkuvalt, kuid seda mõõta on võimatu. Mind ei üllataks kui 20 kuu pärast on USA päritolu teises väärtpaberite nimiväärtus kasvanud 20% võrra või enamgi. Selle aja jooksul on on toimunud kaks nö võlakirjamässu, üks 2003. aasta juulis (põhjuseks Fanny Mae skandaal) ja teine 2004. aasta märtsis (põhjuseks uute töökohtade loomise valestart). Kuna võlakirjade osatähtsus teisestes portfellides on vähemalt 75% tulekski neid kõige tähelepanelikumalt jälgida tuvastamaks potentsiaalseid probleeme teises väärtpaberitehingute ülimalt suure intensiivsusega areenil. Madalaid intressimäärasid hoitakse kunstlikult madalana ning seda tehakse osaliselt vastavate lepingute kaudu, mille eesmärk on kaitsta kogu finantssüsteemi tervikuna.

9. USA dollari kasutamise vähenemine nii reservvaluutana, kui ka pangareservina

Mitmed arengud on õõnestanud USA dollarit kui peamist reservvaluutat. Nüüd kus nii Euroopa kui ka Lähis-Ida (OPEC ja Araabia riigid) on asunud oma portfelle mitmekesistama on euro tõusnud viimase 20 kuu jooksul 40%. Aasias ja Venemaal on samuti ilmunud ametlikud teated kavatsusest oma sääste ja investeeringuid mitmekesistada, sealhulgas hõlmates kulda. Islamiriigid on hakanud katsetama kahepoolsete kaubanduskokkulepetega kuld-dinaarides. Läinud sügisel avas Hinna oma esimese kullabörsi. Soodne pärituul ei toeta enam USA dollarit peamise reservvaluutana.

10. Kulla kasutamise säästudena järsk kasv kogu Aasias

Hiinlaste otsus avada Shanghai kullabörs on murranguline sündmus. Pidevalt levivad kuuldused, et Hiina kogub kulda tulevikus loodava pangasüsteemi jaoks. Kulla säästudena kasutamise propageerimine tavainimeste hulgas ainult soodustab prognoositavaid tendentse. Levivad kuuldused lähevad isegi nii kaugele, et väidavad Hiinat siduvat lõpuks oma jeeni kullaga. Selliste kuulujuttude levitajad peaksid olema ettevaatlikud, sest valuuta vahetuskursi prognoositava muutumisega kaasneb kaks tagajärge. Esiteks kahjustab see nende eksporditegevust. Hiina jeeni tugevnemine võrreldes USA dollariga, kuid stabiilsem vahetuskurss euroga aitaks säilitada Euroopa Liitu suunatud ekspordi potentsiaali. Langeksid ka tooraine impordikulud ja energiatarne hinnad. Teatud staadiumis, kui Hiina keskklass on veelgi kasvanud, oleks selline kompromiss isegi tervitatav.

11. Islamiriigid kavandavad kullakeskset rahvusvahelist kaubandussüsteemi, distantseerudes USA dollarist

Kuld-dinaari üle arutatakse islamimaailmas täiesti avalikult. On veel lahtine kas Iraan ja Indoneesia on lõpule jõudnud ettevalmistustega viimaks oma kaubavahetust üle kullale. Muud kahepoolsed lepped on kas lõpule viidud või töös. Mõned Araabia riigid on suurtes võlgades, nt Saudi Araabia (riikidest esimesel kohal arvestades võlga inimese kohta). Muud islamiriigid ja Araabia emiraadid panevad igal aastal taskusse suuri ülejääke. Lähis-Idas on jätkuvalt suur nõudlus kulla järele. Eks näis kas trotsides Lääne standardeid viiakse islamiriikide vahel sisse rangemalt reguleeritud kullapõhine kaubandussüsteem.

12. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank on seadnud USA dollarile korrektsioonitähtaja

Avalikkusele lekitatud sisedokumendid viitavad soovile nõrgestada, kui mitte lausa kukutada, Nõukogude Liitu 1980. aastatel. Rahvusvaheline Arvelduste Pank nägi neis ohtu rahvusvahelisele julgeolekule. 1990. aastalvõis sarnaste dokumentide põhjal järeldada, et soovitakse lõpetada maailmamajanduse ebastabiilne dünaamika, mis tuleneb USA dollari kontrollimatus emiteerimises ja selle ülemäärases kallinemises. Tegu on kahtlase organisatsiooniga, mitte korrumpeerunud, kuidpigem üsna saladuslikuga. Rahvusvaheline Arvelduste Pank toimib kõikide tähtsamate keskpankade keskpangana ning neil on kohutavalt võimsad vahendid muutuste elluviimiseks, piirates krediidivoogusid ja hallates suuri mõjukaid portfelle. On teada, et nad näeksid heal meelel, et sellised püsivarad nagu kuld omaksid rahvusvahelises rahasüsteemis suuremat rolli. Seda kõike on väga raske tõestada ning seega palun käsitada neid väiteid oletusena.

13. Reversal of miner hedges, end of gold leasing, pakkumise vähendamine

Viimase 20 kuu jooksul on total gold miner hedge book forvardtehingud on vähenenud 30-40%. Nende lepingute tagasiostmine jätkub, mis võib pakkuda omamoodi iroonilise toe kulla hinnale, korvates seega kullakartelli ründed. Mis puudutab gold leasing, siis see ei ole veel täiesti lõppenud; liisingu intressimäärad on imeväikesed. Jätkuvad jagelused Euroopa Liidu liikmete vahel. Väikeriigid nagu nt Holland (minu teada) on teatanud, et neil ei ole huvi kullamüügi vastu, samas kui Saksamaa ja Šveits jätkavad kulla müümist dumpinguhindadega. Ei ole teada palju kulda on USA kullavaruhoidlas Fort Knoxis. Tegelikult hoitakse riiklikku kullavaru hoopiski West Pointis.

14. Demonteeritud kaevandustehnika, from systemic price below production

Uuesti kasutusele võetud kaevanduse käivitamine võtab tükk aega. 15 aastat hooletusse jätmist ei lõppenud 2002. aastal kui kulla hind muutus. Viimase 20 kuu jooksul on mitmed väiksemad ja suuremad kullatootjadkäivitanud tootmise suletud kaevandustes. Paljudel objektidel on astutud esialgseid samme tootmise taastamiseks, vajalike lubade ajakohastamiseks, kaevanduse käitajate palkamiseks, vahendite hankimiseks ning vajadusel ka keskkonnamõjude hindamise uuringute läbiviimiseks. Kanadast on teateid käitajate ja seadmete puudusest.

15. Paradoks: kõrge kulla hind viib suurema nõudluseni ning kõrge hind viib väiksema pakkumiseni

Seda väidet on raske tõestada. 2001. aasta sügisel oli kulla nõudlus peaaegu olematu, kuid praegu on see kasvamas. Kullapalavik tuli ja läks, et jälle tagasi tulla. Viimases tsüklis 1980. aastal seisid inimesed pikkades järjekordades, et osta kuldmünte maksimumhinnaga. Seda on oodata ka sel korral, pärast mitmeastmelist hinnatõusu. Paradoksaalsel kombel samal ajal kui kulla hind tõuseb, võetakse kullakaevandustest raha välja, et teha sissemakseid forvardtehingutes enne kui need söövitavad augu ettevõtte bilanssi.Kullavarud ei ole viimase 20 kuu jooksul arvates kulla taasavastamisest märkimisväärselt kasvanud. Tegelikultnäib, et hoiused on pigem väiksemapoolsed, nii 5-30 gr kullamaagi tonni kohta. Hoolimata kulla hinna tõusust 140 USA dollari võrra, ei ole turule toodud varudega seoses toimunud mingeid kiirendusi. Ma väidan, et kulla puhul on nii nõudlus kui pakkumine mitte-elastsed.

16. Kaubandustõkete taastamine ei soodusta rahvusvahelist kaubandust

Kaubanduspinged on kasvanud seoses mitmete rahvusvaheliste kohtukaasustega ja veelgi rohkemate siseriiklike juhtumitega. 2002. aastal viis USA sisse tariifi terase impordile välisriikidest ning sellest loobuti eelmisel aastal. Eurooplased on viidanud mitmele kaubagrupile, mille osas USA endiselt lepet rikub, nt kalliskivid. USA kohtutes on viimati nimetatud Aasia kreveti- ja rõivatööstust. Üleilmastumisega kaasnevad suured hinnaerinevused, töökohtade ümberasumine ja allhoovusena konflikt. Arvestades terase ja tsemendi vähenenud pakkumist ning Hiina sadamates sojaubadega mängitavaid mänge, võib oodata tugevaid ja regulaarsed protektsionismi-ilminguid. Mina ennustan siiski märksa ulatuslikumat kaubandussõda Hiina ja USA vahel.

17. USA dollari korrektsiooninõue kaubavahetuse tasakaalu parandamiseks võib viia valuutakriisini

Viimase 20 kuu jooksul on USA dollari kurss euro suhtes langenud ligikaudu 40% ja umbes 10% jeeni suhtes. USA kaubavahetusbilansi defitsiit on tõusnud tasemele 35-40 miljardit USA dollarit.Uus tase on 45-50 miljardit USA dollarit. 2002. aasta kevadel ennustasin, et USA dollari kurss korrigeerub järsult, kuid USA kaubavahetusdefitsiit ei parane ja võib isegi süveneda. Prudent Bear’i analüütik Doug Noland väidb oma viimases krediidiraportis, et rahaprobleemid ohustavad pigem tuuma-alasid kui perifeeriat. Kehva reitinguga laenutaotlejatel on võrdlemisi lihtne krediiti saada. Suuremahulisi jaemüügi oste finantseeritakse üsna lihtsalt null-tehingutega. Rahvusvahelised krediiditoetused on loonud valuutakriisi tekke süsteemse riski, mis ei ole varasematel aastatel olnud täheldatav. Ulatuslikud riigieelarve ja jooksevkonto puudujäägid ning enneolematu keskpankade sekkumine on muutnud rahvusvahelise rahasüsteemi ebastabiilseks ja selle tasakaalust välja viinud. Unustage keskpanga udujutt paindlikkuse eelistest, mis on tegelikkuses äärmuslikkuseni viidud eitamine oma uskumatu läbikukkumise ratsionaliseerimiseks. Valuutakriis on teel ja mitte enam kaugel.

18. Tuure koguv ülemaailmne valuutatorm

Valuutakursside stabiilsuse mõõtmiseks vaadeldakse mitu päeva on valuuta kurss euro ja jeeni suhtes enam kui 100 baaspunkti võrra muutunud. Täpseid andmeid mul ei ole, kuid igale valuutabörsil toimuva aktiivsele jälgijale on selge, et nende päevade arv, kui valuutakursi kõikumine on olnud lubatust suurem on järk-järgult tõusnud. Eelmisel nädalal pärast juulikuisete aruannete avaldamist fikseeriti kõigil kolmel (euro, jeen ja sterling) volatiilsed kursitõusu päevad. Täpselt sama juhtus juunikuise aruande avaldamisel. Ei möödu kuudki ilma, et USA dollari kurss kõiguks vähem kui 100 baaspunkti võrra. Eelmisel sügisel, pärast Kataris toimunud G-8 kohtumist hakkasid valuutakursid tugevalt kõikuma, kui ministrid andsid ebamääraseid signaale konsensuslikust soovist näha USA dollari kurssi madalamal tasemel. Läinud kevadel toimusid suuremad kõikumised vastupidiselt üldistele tendentsidele, kui USA dollar kallines tulenevalt ebatäpsete aruannete andmetest, mis prognoosisid uute töökohtade kasvu. Valuutakursside kõikumine on praegu hullem, kui lähiminevikus. See on märk suurematest eesootavatest mullistustest.

19. Euroopa riikide valuutad Šveitsi frangiga eesotsas pakuvad USA dollariga võrreldes palju paremat alternatiivi

Selle väite paikapidavus on tegelikult vaieldav. Euroopa Liidu liikmesriikidel on väiksed eelarve puudujäägid hoolimata sellest, et meie siin USAs armastame vana mandrit solvata ja halvustada.Nad on kohmakad ja kõva koorega, samas kui meie oleme hullumeelsed ja steroidide peal. Euroopa Liidul on pea 15 korda suuremad kullavarud oma valuuta garanteerimiseks. EuroBond väärtpaberid pakuvad enamasti kopsakat kasu võrreldes USA riigikassa võlakirjadega, ligi 1% vahe. Enne Hispaania pealinnas Madriidistoime pandud terrorirünnakut arvati, et terrorismioht Euroopat ei ohusta. Šveitsi frank oli sajandi vältel peamine reservvaluuta ja selle kurss on tõusnud koos euroga või peaks ehk ütlema, et euro on tõusnud koos Šveitsi frangiga. Viimase 20 kuu jooksul on Euro ja Šveitsi frank on tõusnud vastavalt 22% ja 18%. Šveitsi frank võib veel vabalt oma liidrirolli taastada.

20. 11. september oli USA dollari jaoks pöördepunktiks, muutus ilmnes kahe aastaga

Terrorirünnak Maailma Kaubanduskeskusele oli murranguline sündmus. Bagdagi ootamatu ründamine oli samuti murranguline sündmus. USA riigikassa peasekretäri O’Neill’I tagasiastumine oli oluliseks teetähiseks, pärast eelarvevaidlusi, võlakohustusi ja Kongressi eksitamist seoses Medicare ravimite maksumusega. Suured üllatused kaubavahetusbilansi puudujäägi, eelarvepuudujäägi ja olematu uute töökohtade loomise tempo on samuti olulisteks tähisteks USA dollari kursi nõrgenemisel. USA kaubavahetusbilansi olukord näib olevat lootusetu. Paar kuud pärast Maailma Kaubanduskeskuse ründamisele järgnenud patriotismipuhangu vaibumist sattusid luubi alla USA majandusliku nõrkuse alustalad.

21. Kogu energiakompleksi kasvavad kulud (toornafta, maagaas, kütteõli, bensiin)

Viimase 20 kuu jooksul on toornafta hind tõusnud 70%. Ründed nafta torujuhtmetele, ebastabiilsus Saudi Araabias, töövaidlused teistes tootjariikides, õigusvaidlused Venemaal, kõik need asjaolud kurnavad energiakompleksi tarnepoolt. Energiaekspertide anded, mis puudutavad Araabia riikide kahanevaid varusid on samuti investoritele hoiatuseks. Simmons julgeb isegi väita, et Saudi Araabia suurimad naftaväljade varud on peaaegu ammendatud. Maagaasi hind langeb tavaliselt suveajal, kuid sel aastal ei ole seda juhtunud ja seda isegi üsna pehmete ilmastikutingimuste juures, kus õhukonditsioneeri kasutamise vajadus on vähenenud. Bensiini hind on paljudes osariikides tõusnud üle 2 dollari galloni kohta. Energiaküsimusele on süstemaatiliselt tähelepanu juhitud ning debatt hõlmab nii mõju majandusele kui ka majapidamistele.

22. Trendimuutus on aset leidnud ka tarbekaupade turul, alguse on saanud uus pika-ajaline trend

Alates 2002. aasta novembrist on plahvatuslikult kasvanud vase hind (+70%), terase hinnad on teatud toodete puhul kolmekordistunud, metsamaterjali hind on kahekordistunud ja tsemendi hind on tõusnud 20%. Lisaks on tsemendi tarnimisel olnud kriitilisi momente ja otsest nappust, mis on põhjustanud mõningate suuremate ehitusprojektide edasilükkumise. Teravilja ja sojaubade hind on viimastel aastatel kõrgem kui kümneid aastaid tagasi. See on tõsi, et tarbekaupade trendimuutus ei ole mitte ainult alanud, vaid tähistab ka uut defitsiidiajajärku. Pika-ajaline trend on tugevalt kinnistunud. Puudujäägid on nii kriitilised, et seoses Hiina arenguga ja Kreeka olümpiamängude ehitustöödega, muutubkaubandussõja lahvatamine iga kuuga järjest tõenäolisemaks. Fookuses saavad ilmselt olema ehitusmaterjalid ja toiduained. Kulla suhet USA riigiväärtpaberitega iseloomustab samuti trendimuutus, toimub eemaldumine paberipõhistelt väärtpaberitelt reaalinvesteeringutele.

23. 11. september oli USA dollari jaoks pöördepunktiks, muutus ilmnes kahe aastaga

USA keskpanga juhatuse esimees Alan Greenspan nautis võimalust kaitsta maailma Kondratjevi laine talve eest. Tema palvetele on nüüd vastatud. USA keskpanga reflatsiooni projekt on hale läbikukkumine, kuigi see ei ole konsensuslik arvamus. Mitmed rahatarne sihtpunktid ei ole tootlikud, sest see uus raha on läinud uute võlgade katteks ja küsitava väärtusega kinnisvaraspekulatsioonideks. USA sisemajandust on sellega tõsiselt kahjustatud. Kasvavad kulud on kaasa aidanud kasvavale alltöövõtule madalamate kuludega piirkondadest nagu nt Aasia. USA majandus näib küll kasvavat, kuid täpsema pildi saab reaalmajandusest, kus viimase 20 kuu jooksul koondati tootmissektoris hulgaliselt töökohti ja sisulist kasumit on hakatud teenima alles hiljuti, kuid seegi on võrdlemisi tühine. 2003. aasta detsembriga lõppenud 18-kuulise perioodi jooksul kaotati Pennsylvania osariigi lääneosas uskumatud 140 tuhat töökohta tootmissektoris. Ainuüksi tootmissektor moodustab 19% USA sisemajanduse kogutoodangust. Kui välja arvata elektrienergia tootmine,siis moodustab tootmissektor ligikaudu 10% SKT-st. Võlatase on kasvanud märkimisväärsel moel, mis loob soodsa pinnase tulevikus saabuvaks võlastressiks. Tarbimisvõlgade osakaal on alates 2002. aasta lõpust kasvanud pea 7%. Hiina kaubavahetusbilansi ülejääk USAga on sama aja jooksul kasvanud velgi suuremal määral. Uus raha suunatakse kas võlakoorma vähendamiseks või saadetakse Aasiasse. Kas keegi teine on neid tendentse märganud?

24. Liikumine deflatsioonilise krediidipõhise majanduse suunas, inflatsiooniline sularahapõhine majandus

Jaemüügi näitajad on hakanud kõikuma, seda eelkõige kaubamajade, riidekaupade, restoranide ja automüügi valdkondades. Laenupakkumised on endiselt väga ahvatlevad oma pilkupüüdvate null-pakkumistega. Nõudlus on samuti kõikuma löönud. Kogunenud tarbimist ei ole auto- ega kinnisvaraturul ning see on ilmselt ammendatud. Automüüginäitajad on olulisel määral langenud, põhjustades USA autotööstuses enneolematu laoseisu. Juuli keskpaigas fikseeriti 3,5 miljonit müümata sõidukit koostetehastes, müügiesinduste parklates ja renditud parklates. Autotööstus on kogu USA majanduse lakmuseks. Autotootjaid ootab ees tootmise vähendamine või kasumikaod. Kinnisvaraturu positsioon on teatud regioonides (nt California) endiselt hea, kuid stagneerub samas mujal ja taandub paljudes teistes kohtades (nt Denver). Sularahapõhine majandus viitab bensiini, toornafta, toiduainete, ehitusmaterjalide ja tööstusmetallide turgudele, kus on märgata jõulist hindade kallinemist. Seega on tarbekaupade hindade tõusutrend üsna selgelt välja joonistunud.

25. 1970. ja 2000. aastate kulla väärtuse tõusu sarnasused

Need sarnasused on ilmsemad nüüd kui möödas on 20 kuud. Viimane veenev tõendusmaterjal oli energiahindade tõus võrreldes 30 aasta taguste näitajatega. Kasvavad tootmiskulud on ilmsed ja sarnased 1970. aastatega. Jutud võimalikust stagflatsioonist on juba jõudnud meediaväljaannetesse ja raadiokanalitesse. Sarnasused on märgatavad 1970. aastate keskpaigas aset leidnud kulla kallinemise algfaasi ja viimase kahe aasta arengute vahel. Samas ei ole need sarnasused siiski täielikud, kuna toona ei olnud Hiina mängus olulise kaubandustegurina, ei importööri ega eksportöörina.

26. Peamistes kulda tootvates riikides tõusevad tootmiskulud USA dollarites seoses kohaliku valuuta tugevnemisega, tulemuseks on järsult langevad kasumimarginaalid, mis võivad viia kaevanduste sulgemiseni

Siinkohal on heaks näiteks Lõuna-Aafrika, kus asuvad kõige kehvemate tulemusnäitajatega kullakaevandused, nt AngloGold, Harmony, Gold Fields ja Durban Deep. Nende müüginäitajad on nullis, välja arvatud AngloGold (AU) head näitajad, kuid kollektiivselt ei ole suudetud pidada sammu HUI indeksi kasvuga. Lõuna-Aafrika valuuta rand pakkus kohalikele tootjatele korraliku šoki tõustes endisele tasemel pärast ilmselget manipulatsiooni suuremate pankade poolt eelnevatel aastatel. Läinud aastaga on Lõuna-Aafrika rand oma positsioone kindlustanud. Probleemiks on olnud kõrged tootmiskulud, mis on investorite jaoks tõrvatilgaks meepotis. Enam kui aasta tagasi juhtisin oma analüüsis sellele tähelepanu, et investorid võiks vaadata mujale kui Lõuna-Aafrikasse. Tööjõuprobleemid olid märgiks tulevatest raskustest. Hoiatasinsiseriikliku ostuväärtuse osas riigisettevõtete ülesostmisel ning tootjate suhtes kehtestatud kogukonnamandaatide eest. Kui välismaised kullatootjad üritavad käima lükata kullakaevandamist, tuleb neil pistmist teha kohaliku valuuta kallinemisega USA dollari suhtes. Austraalia ja Kanada on samuti pidanud sellega tegelema. Kui rand peaks veelkord kallinema, võib see tõsiselt ohustada kullatootmist maailma suurimate kullavarudega piirkonnas, Lõuna-Aafrikas. Iroonia on muidugi hämmastav. Kujutage ette, et maailma suurim kullakaevandusriik, ei suuda toota kasumit tulenevalt valuuta vahetuskursist, mida võimendab veelgi poliitiline sekkumine!!!

Selle peale vangutaks Von Mises pead ja juhiks tähelepanu valuutakonkurentsi veidrustele kullakatteta maailmas!!!

27. Suurimate sulatustehaste jaoks tõusevad energiakulud dollarites, kuna maagaasi hind kallineb ning mille tulemusena on suletud mitmed suured objektid

Enam kui aasta tagasi suleti Washingtoni osariigis suur alumiiniumisulatustehas ning tegevus koliti välismaale. Põhjuseks toodi maagaasi kõrge hind ja kulutuste üldine tõus. Sihtmetallide nagu kulla, vase ja hõbeda eraldamine mineraaltoormest nõuab tohutul hulgal energiat.Kaevanduste kasumimarginaalid kannatavad rohkem kulude suurenemise tõttu kui nö puhtad korporatsioonid, mis vajavad energiat vaid ruumide kütteks ja elektriks. Neil kulub rohkem energiat, kui muudeltehastel väljaspool terasetööstust. Sulatamistegevus nõuab väga palju energiat ning samuti toornafta rafineerimine, kuna bensiini tootmiseks vajaliku koksi töötlemine on palju keerulisem kui inimesed arvavad. Naftaväljadel toimuvateks puurimistöödeks on vaja diiselgeneraatoreid, millega kaasnevad kulud on samuti tõusnud.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 2. 11. 2007. 02:59

Time: 0.0432839 s.