Aufklärungsflieger- gruppe 127

Üksuse ülem, sonderführer G. Buschmann nägi lõpplahendust siiski ainult üleminekus Saksa lennuväe alluvusse rahvusliku eriüksusena ja jätkas selles suunas tegutsemist. Visa asjaajamise tulemuseks oli lõpuks see, et 1943. aasta 1. aprillil viidi Sonderstaffel Buschmann üle Saksa lennuväe koosseisu, kus selle baasil moodustati (vist esimese) välismaalastest koosneva lennuüksusena Aufklärungsfliegergruppe 127. Vahetus ka üksuse ülem. Sonderführer Gerhard Buschmann lahkus ja tema asemel sai uue lennugrupi ülemaks algselt sideohvitseriks tulnud sakslane kapten Paul Lehmann. G. Buschmanni lahkumise põhjusteks oli ühest küljest see, et ta ei olnud sõjakooli lõpetanud ohvitser, teisest küljest peeti teda aga ka liiga eestimeelseks meheks. Pärast üleminekut meeskond kasarmeeriti, saadi saksa mundrid (paremal käisel olnud sini-must- valge vapi ja pealkirjaga ESTLAND), samuti kehtis üksuses nüüdsest peale Saksa lennuväe üldine kord, palgad jms.

Üksuse koosseis oli vabatahtlike juurdevoolu tõttu vahepeal tublisti suurenenud ja Aufklärungsfliegergruppe 127 koosnes juba kolmest lennusalgast. Neist esimene oli mere- ja kaks ülejäänut maalennusalgad. Oli alustatud ka uute meeste väljaõpet - käimas oli vaatlejate ja pardalaskurite kursus. Ka uusi lennukeid saadi. Nendeks olid 1943. aasta märtsis saadud 15 Arado Ar-95-t, millele 1943. aasta septembris lisandus rannikuluureks veel 8 Henschel Hs-126-t. Arado 95-ed oli G. Buschmann leidnud Pillau lennubaasis ringi kolades. Seal olid ka algselt lennukikandja “Graf Zeppelini” tarbeks ehitatud jahilennukid Messerschmitt Bf-109T, mis pärast seda, kui lennukikandja valmisehitamata jäi, olid sinna unustatud. Buschmann küsis eestlaste jaoks mõlemaid. Aradod ta sai, jahilennukite andmiseks ei olnud sakslaste vaim aga veel valmis ja pärast ülesleidmist viidi nad kiiresti minema.

Mis puutub lennuüksuse rahvuslikku koosseisu, siis lendav (kaasa arvatud lennusalkade ülemad) ja ka valdav osa maapealsest koosseisust olid eestlased. Ainult osa tehnilisi spetsialiste ja lennusalkade hauptfeldweeblid olid sakslased. Viimased eeskätt sellepärast, et sellel kohal teenides oli vajalik saksakeelse asjaajamise oskus ja Saksa sõjaväes kehtestatud vastava korra tundmine. Lennuüksuse üldisele meelsusele see aga mõju ei avaldanud ja üksus oli igati eestimeelne.

Soome lahe ja Läänemere idaosa luure jäi nüüd täiesti eesti lennuüksuse hooleks. Tõsiselt tegeldi ka allveelaevade vastase võitlusega. Kõige sellega tuldi edukalt toime ja pälviti Saksa väejuhatuselt korduvalt tunnustust.

printerisõbralik versioon esita küsimus