1944.a. 14. jaanuari hommikul algas Oranienbaumi platsdarmilt Leningradi rinde 2. löögiarmee pealetung Ropљa suunas. Järgmisel päeval alustas Pulkovo kõrgustikult Krasnoje Selo suunas pealetungi 42. armee. Volhovi rindel asusid pealetungile kolm nõukogude armeed. Suurrünnaku eemärk – Leningradi vabastamine blokaadist ja saksa vдgedegrupi „Nord“ ümberpiiramine ning hдvitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutada Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal.

20. jaanuariks 1944, kuue pдevaga, purustati Saksa vдgedegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vдgede pealetungi jдtkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni jдrveni. Eesti kohale oli kerkinud дhvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes oma armeede sissepiiramist hakkas saksa vдejuhatus 21. jaanuaril vдgesid tagasi tõmbama, mida muide katsid kõrge lahingumoraali sдilitanud eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. 22. jaanuaril lõid eesti mehed Vaskovo küla juures kuulsa lahingu, mille eest lahingujuhti Alfons Rebast autasustati esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal pдeval anti kдsk Narva elanikkonna evakueerimiseks. 30. jaanuarilkuulutas Eesti Omavalitsuse juht H.Mдe eesti seaduste alusel vдlja üldmobilisatsiooni.

01.02.1944.a. jõudsid Leningradi alt taganevate saksa vдeosade kannul Tõrvala juures Narva jõe ддrde esimesed nõukogude vдgede üksused. Juba jдrgmisel pдeval 02.02.1944.a. ületasid mõned punaarmee üksused Kudruküla, Riigiküla ja Vaasa-Vepsküla-Siivertsi juures Narva jõe. Loodi esimesed sillapead siinpool Narva jõge. Algasid 1944.a. kaitselahingud Kudruküla ja Riigiküla vahelisel maa-alal. Samal ajal ületasid vastase väeosad Narva jõe edela pool Narva linna Väska küla juures luues siin eelduse Krivasoo sillapea tekkeks. 3. veebruaril sai 2. löögiarmee käsu murda sakslaste kaitse lõuna ja põhja pool Narvat ning arendada edu Rakvere suunas. Suuri lootusi pandi ettevalmistatavale mereväelaste dessandile Meriküla juures. Pealetungivate vägede siht oli ilmne: piirata ümber ja hävitada Narva rindel tegutsenud väeosad.

5. ja 6. veebruaril püüdsid vastase väed ületada Narva jõe ülemjooksul Omuti küla juures. Hetkekski ei raugenud võitlused vahetult Narva suunal, kus vastane oli jäänud pidama Popovka-Lilienbachi-Dolgaja Niva joonele. Kõik Jaanilinna hõivamise katsed olid lõppenud edutult. Saksa väejuhatus püüdis teha kõik selleks, et vältida nõukogude vägede läbimurdmist Eestisse. 07. veebruaril 1944 toetas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni läbiviimist Eestis, kutsudes lahingulippude alla kümneid tuhandeid eestlasi. Oli alanud Teine Eesti Vabadussõda. 08. veebruaril 1944 toodi Neveli rindelt ära ja suunati Narva rindele 20. Eesti Diviis.Ka major A.Rebase ja Soodeni pataljonid palusid end viia Novgorodi lähistelt samuti Narva rindele, kus pidasid verist võitlust sakslased, mobiliseeritute pataljonid Viljandist, Pдrnust, Tartust, krahv Strachvitzi soomusьksused, norralaste, taanlaste, flaamlaste, valloonide, rootslaste soomlaste vдeьksused.

11. veebruari hommikul jõudsid Neveli alt lдbi Lдti Valga linna major Harald Riipalu pataljoni mehed. Samal pдeval, 11. veebruaril, alustas 2. lццgiarmee uut ulatuslikku pealetungi. Selleks ajaks oli Narva jõe paremale kaldale toodud3000 suurtьkki ja miinipildujat, millest saadeti lддne poole ьle 50 vagunitдie mьrske ja miine. Loodi kuulus Krivasoo sillapea. Samal pдeval alustati uut pealetungi ka Narvast põhja pool. Hõivati Vepskьla ja liiguti Siivertsi suunas.14. veebruari hommikul saadeti Merekьla ja Auga vahel Eestisse punamerevдelaste dessant, kelle ьlesanne oli arendada pealetungi Auvere suunal ning seal ьhineda Krivasoo poolt pealetungivate vдgedega. Dessant lццdi puruks. Pддses vaid mõni mees. 14. veebruaril 1944 nõudis nõukogude juhtkondNarva vallutamist hiljemalt 17. veebruariks, mis oleks oluliselt raskendanud muuhulgas soomlaste olukorda Karjala maakitsusel. Samal pдeval toimus Eesti Rahvuskomitee esimene põrandaalune koosolek Tallinnas.

15. veebruari varahommikul alustasid 2. lццgiarmee ьksused uusi rьnnakuid kogu rinde ulatuses. Viie jдrgneva pдeva jooksul ei vaibunud ohvrite rikkad lahingud hetkekski. Otsustavat edu siiski ei saavutatud. 19. veebruari õhtul tuli major A.Rebase staapi teade 18. armee ьlemjuhatajalt: Eesti pataljon 685, Esimene Eesti rahvuspataljon, on allutatud armeegrupile Narva. 21. veebruaril jõudsid Rebane ja Sooden oma meestega Pihkvasse ning sealt edasi Eestisse.

Rдnkrasked olid lahingud Auvere juures. 20. veebruaril 1944 oli 12-kilomeetrilisel rindelõigul positsioonidele paigutatud ьle 2000 kahuri ja miinipilduja, millest poole tunni jooksul tulistati vдlja rohkem kui 80 000 mьrsku. Tankide toetusel kolme pдeva jooksul sooritatud rьnnakud ei toonud edu. Ebaedust tingituna tegi nõukogude vдejuhatus olulisi muudatusi pealetungioperatsioonide lдbiviimise plaanis. Põhja pool Narvat otsustati ьle minna kaitsele.22. veebruaril otsustas nõukogude vдejuhatus koondada Narva piirkonda kolm armeed!Jõudude koondamisega Narva alla alustati veebruari lõpus. Lisaks 2. lццgiarmeele toodi siia 8. ja 56 armee, nende seas 8. Eesti laskurkorpus.

Eestlaste rьnnak 23. veebruaril Riigikьla sillapeale ei õnnestunud. 24. veebruaril, vabariigi aastapдeval, algas otsustav rьnnak, millest võttis osa ka 45. rьgemendi rьmaьlem allohvitser Rein Mдnnik, kes oma kahekьmnemehelise lццgirьhmaga tegi puhta tцц. Teda autasustati korraga nii II kui I klassi Raudristiga..

25. veebruaril 1944 tegi vastane veel ьhe katse rinde lдbimurdmiseks. Laskurvдeosade rьnnakuid toetasid kogu armee suurtьkivдgi, laevastiku- ja lennuvдe lendurid. Vaatamata kõigele kaitsest lдbi murda ei õnnestunud. 28. veebruaril jõudsid Rebase ja Soodeni pataljonid Valga ja Tartu kaudu Jõhvi, kust nad peagi suunati Krivasoo kotti vaenlase pealetungi peatama.

Samal ajal kui 2. lццgiarmee pealetung Narva jõel peatus, suunati 42. armee Narva suunalt Pihkva poole, kellel tuli luua platsdarm Lдmmijдrve lддnekaldal Mehikoorma lдhistel selleks, et sealt arendada pealetungi Tartu suunas. 12. veebruaril vallutati Piirissaare. Samal pдeval olid H.Riipalu mehed juba Võnnus, kust tuli kiiresti liikuda Mehikoorma suunas. Ja siis see algas. Meeletu suremine. Esimene lahing Eestimaa kaitsel oli võidetud. H.Riipalu on kirjutanud: „See oli meeletum ja lootusetum vastase pealetung, mida ma rindepraktikas kogenud.“14. veebruaril ьletasid nõukogude vдeьksused Lдmmijдrve ja kindlustusid Pedaspдд-Meerapalu piirkonnas. 15. veebruaril tuli venelastel Meerapalust lahkuda, 16. veebruaril Pedaspealt.

allohvitser Harald Nugiseks

17. veebruaril oli H.Riipalu pataljon juba Tarus ning 20. veebruaril Toila metsalaagris Ida-Virumaal.22. veebruaril oldi juba teel Toilast Narva rindele, kus esmaseks ьlesandeks kujunes Siivertsi sillapea likvideerimine. Norra, taani ja eestlaste rьnnak algas 1. mдrtsil 1944. Ründajate seas allohvitser Harald Nugiseks. Ees miinivццndid, okastraat, ülevalt alla sadamas vaenlaste miinid ja katjuљade mьrsud. Maa ja taevas olid lõhkemas. Rivist langesid vдlja rьnnaku juhid Helmut Rõõmussaar ja Jaan Lumera. Juhtimise võttis enda peale Harald Nugiseks, kes kahekümne mehega läks rullima vastase kaevikuid. Relvadeks pьstolkuulipildujad ja käsigranaadid. Vastase tulepesadesse loobiti ьle tuhande granaadi. Vepskьla ja Vaasa piirkond oli tagasi vallutatud. Selle vägiteo eest autasutati H.Nugiseksi teise eestlasena Raudristi Rüütliristiga.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 31. 08. 2005. 10:31