Harvad ei ole juhtumid, kus inimene on võtnud laenu või mõni arve on jäänud maksmata ning üllatuseks saabub mingil hetkel inkassofirmast teade tohutu suure nõudega. Näiteks on nõude sisuks põhivõlg summas 200,00€ ja kõrvalkulud (viivis, intress, leppetrahv, kahju käsitlemise kulu jne) summas 2000,00€. Mida teha?

Inkassofirma pakub muidugi välja lahendusi võttes arvesse rangelt enda huvid. Sagedasti pakutakse võlgnikule „maksegraafiku“ sõlmimist. Sisult lepitakse kokku uutes tingimustes, mille puhul nõue vormistatakse uue põhivõlana ehk eeltoodud näite puhul oleks uueks põhivõlaks 2200,00€ vana 200,00€ asemel. Kas „maksegraafik“ sõlmida? Seda inkassofirma loodab aga sisuliselt on võlgnik ennast seadnud üsna täbarasse olukorda ja halvemal juhul maksab ta lõpuks inkassofirmale 2x2200,00€ või rohkemgi. Samas aga olenevalt võlgniku teadlikkusest ja oskusest häid kokkuleppeid sõlmida ning võlausaldaja soovist asi lahendada võib olukorra lahendada ka mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe sõlmimise teel.

Inkassofirmad pakuvad ka „soodsat diili“, mille kohaselt nõutakse nt. kahekordse põhivõla maksmist võimalikult kiiresti. Samas teatavad ka, et kui võlga ära ei maksa pöörduvad nemad kohtusse. See ettepanek on juba mõistlikum ning väärib kaalumist. Miks? Kui võlgnikul on finantse, et kahekordses suuruses põhivõlg ära tasuda, säästub ta hiljem kohtusse pöördumise puhul kohtukulude kandmisest. Üldjuhul, kui võlausaldaja pöördub kohtusse ei nõua nad põhivõlast suuremat viivist, sest Riigikohtu praktikale tuginedes peab võlausaldaja põhjendama põhivõlast suurema ja seaduses sätestatud suurusest suurema viivise nõuet ning suurem viivise nõue ei pruugiks olla kooskõlas hea usu põhimõttega.

Aga kui finantse pole? Tõenäoliselt pöördub võlausaldaja kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, kui põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ole liiga suur. Maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes ei saa võlausaldaja nõuda põhivõlast suuremat kõrvalnõuet (viivist, leppetrahvi jne) lähtuvalt TsMS § 481 lg-st 21. Samas, kui nõue on suurem, kui 6400,00€ peab võlausaldaja pöörduma hagiga kohtusse (TsMS § 481 lg 22). Maksekäsu kiirmenetluse raames on võimalik võlgnikul teha otsus – esitada vastuväide makseettepanekule või mitte.

Mis see annab? Kui võlgnik makseettepanekule vastuväidet ei esita jõustub makseettepanek ja sellest saab täitedokument. Täitedokumendi alusel saab võlausaldaja pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab täitemenetluse, millega kaasnevad võlgnikule kohtukuludele lisaks veel täitekulude kandmise kohustus. Täitemenetluse raames on täituril võimalik arestida konto ja/või sissetulek, müüa võlgniku vara.

Vastuväite esitamisel läheb asi üle hagimenetlusse. Hagimenetluses on võlgnikul võimalik taotleda viivise vähendamist. Viivise vähendamisel arvestab kohus kohustuse täitmise ulatust, laenuandja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Just õigustatud huvi kriteerium välistab tihtipeale laenuandjate nn liigkasuvõtmise. Lisaks ütleb VÕS § 162 lg 1, et leppetrahvi (viivise) vähendamisel tuleb arvestada poolte majanduslikku seisundit. Kui on tegemist füüsilise isikuga, tuleb majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Majandusliku seisundi arvestamine on aga pigem teisejärguline, kuivõrd eelkõige tuleb hinnata võlausaldajale tekkinud kahju ja viivise proportsionaalsust.

Kui palju võib kohus viivist vähendada? Absoluutset piirmäära milleni leppetrahvi võiks vähendada ei ole ja seega võib põhimõtteliselt nõuda viivise vähendamist ka nullini. Siiski ei ole Riigikohtu arvates üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla seadusjärgse viivise (0.02% päevas tasumata summalt). Lisaks tuleb arvestada ka väljakujunenud kohtupraktikat, et lepingupooltel oleks lepingu sõlmimisel võimalik reaalselt hinnata millises ulatuses on leppetrahvinõue tagatud. Üldise praktika kohaselt ei ületa leppetrahv või viivis põhivõlgnevust.

Kui suured kohtukulud kaasnevad? See oleneb nõude suurusest aga ka sellest millises ulatuses hagi rahuldatakse. Samas annab TsMS § 162 lg 4 võimaluse kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Milleks minna nii kaugele, et asi kohtus alles lahenduse leiab? Võlgnik maksab ju veel kohtukuludki ning lõpuks läheb ju asi kallimaks ?!? Oleneb asjaoludest. Kui nõue on suur küündides tuhandetesse eurodesse siis oleks mõistlik konsulteerida juristi või advokaadiga, sest kui esindaja abiga suudetakse kõrvalnõudeid oluliselt vähendada võib saavutada olukorra, kus võlgnik peab maksma koos kohtukuludega väiksema summa, kui esialgselt nõutud.

16.01.2011
Kristin Kraft
E-Nõustaja OÜ jurist
www.e-noustaja.ee

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 9. 02. 2011. 08:21