Test koos vastustega

III. ELEKTER

[ Laetud kehade vastastikmõju. Elektroskoop. Elektriväli ] [ Aatomi ehitus ] [ Kehade elektriseerumise olemus ]

17. Laetud kehade vastastikmõju. Elektroskoop. Elektriväli.

Test nr. 51.

1. Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk …laengu.
   a) positiivse
   b) negatiivse
   Vastus: Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu.
     
2. Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud …
   a) positiivselt.
   b) negatiivselt.
   Vastus: Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt.
    
3. Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö?
   a) Erinimeliste laengute vastasmõjul.
   b) Samanimeliste laengute vastasmõjul.
   Vastus: Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute vastasmõjul.
    
4. Samanimeliselt laetud kehad …, erinimeliselt laetud kehad aga …
   a) tõukuvad … tõmbuvad.
   b) tõmbuvad … tõukuvad.
   Vastus: Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad.
    
5. Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle lähendada laetud keha?
   a) Kuulike tõmbub laetud keha poole.
   b) Kuulike tõmbub laetud kehast eemale.
   c) Kuulike tõmbub algul keha poole ja pärast laetud keha puudutamist tõukub sellest eemale.
   Vastus: Kuulike tõmbub laetud keha poole. 
    

Test nr. 52.

1. Milleks kasutatakse elektroskoope?
   a) Ainult laengu suuruse määramiseks.
   b) Ainult laengu märgi kindlakstegemiseks.
   c) Ainult laengu olemasolu kindlakstegemiseks.
   d) Laengu kindlakstegemiseks ja laengu suuruse ning märgi määramiseks.
   Vastus: Elektroskoope kasutatakse ainult laengu olemasolu kindlakstegemiseks.
    
2. Kas laetud kehad mõjutavad üksteist ka kosmoses, kus pole õhku?
   a) Laetud kehad mõjutavad üksteist.
   b) Laetud kehad ei mõjuta üksteist.
   Vastus: Laetud kehad mõjutavad üksteist ka kosmoses.
    
3. Kui positiivselt laetud elektroskoobile lähendada karusnahaga hõõrutud eboniitpulk, siis elektroskoobi lehekeste vaheline nurk ….
   a) suureneb.
   b) väheneb.
   c)jääb samaks.
   Vastus: Kui positiivselt laetud elektroskoobile lähendada karusnahaga hõõrutud eboniitpulk, siis elektroskoobi lehekeste vaheline nurk väheneb.
     
4. Milleks kasutatakse elektromeetrit?
   a) Ainult laengu suuruse määramiseks.
   b) Ainult laengu märgi kindlakstegemiseks.
   c) Ainult laengu olemasolu kindlakstegemiseks.
   Vastus: Elektromeetrit kasutatakse ainult laengu suuruse määramiseks.
    
5. Laetud kehade lähedal on elektrivälja mõju …, laengutest eemaldumisel muutub elektriväli ….
   a) nõrgem … tugevamaks.
   b) tugevam … nõrgemaks.
   Vastus: Laetud kehade lähedal on elektrivälja mõju tugevam, laengutest eemaldumisel muutub elektriväli nõrgemaks.
    

18. Aatomi ehitus

Test nr. 53.

1. Aatomi keskel on …
   a) elektron, elektronid.
   b) tuum.
   c) neutron, neutronid.
   Vastus: Aatomi keskel on aatomituum.
    
2. Tuum koosneb ….
   a) prootonitest ja elektronidest.
   b) elektronidest ja neutronitest.
   c) prootonitest ja neutronitest.
   Vastus: Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest.
    
3. Aatomituuma ümber tiirlevad…
   a) elektron, elektronid.
   b) tuumad.
   c) neutron, neutronid.
   Vastus: Aatomituuma ümber tiirlevad elektron, elektronid.
    
4. Prootonitel on … laeng, neutronid on aga …
   a) positiivne … laetud negatiivselt.
   b) positiivne … laenguta osakesed.
   c) negatiivne … laetud positiivselt.
   d) negatiivne … laenguta osakesed.
   Vastus: Prootonitel on positiivne laeng, neutronid on aga laenguta osakesed.
    
5. Elektroni mass moodustab aatomi massist umbes …
   a) 2 %.
   b) 98 %.
   c) 99,48 %.
   d) 0,2 %.
   e) 0,002 %.
   Vastus: Elektroni mass moodustab aatomi massist umbes 0,002 %.
    

Test nr. 54.

1. Aatomituuma mass moodustab aatomi massist umbes …
   a) 2 %.
   b) 98 %.
   c) 99,48 %.
   d) 0,2 %.
   e) 0,002 %.
   Vastus: Aatomituuma mass moodustab aatomi massist umbes 99,48 %.
     
2. Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse …
   Vastus: Aatomit, mis on kaotanud, või liitnud endaga elektrone nimetatakse iooniks.
     
3. Kui heeliumi aatom kaotab ühe elektroni, siis …
   a) jääb ta neutraalseks.
   b) muutub ta positiivseks iooniks.
   c) muutub ta negatiivseks iooniks.
   Vastus: Kui heeliumi aatom kaotab ühe elektroni, siis muutub ta positiivseks iooniks.
    
4. Prootoni laeng on elektroni laengust (laenguga)…
   a) suurem.
   b) väiksem.
   c) võrdne.
   Vastus: Prootoni laeng on elektroni laengust (laenguga) suurem.
    
5. Raua aatomist eraldus elektron. Kas raua aatom omandas laengu?
   a) Raua aatom muutus positiivseks iooniks.
   b) Raua aatom muutus negatiivseks iooniks.
   c) Raua aatom jäi neutraalseks.
   Vastus: Raua aatom muutus positiivseks iooniks.
    

Test nr. 55.

1. Elektron on …
   a) laenguta osake.
   b) positiivse laenguga osake.
   c) negatiivse laenguga osake.
   Vastus: Elektron on negatiivse laenguga osake.
    
2. Prooton on …
   a) laenguta osake.
   b) positiivse laenguga osake.
   c) negatiivse laenguga osake.
   Vastus: Prooton on positiivse laenguga osake.
       
3. Neutron on …
   a) laenguta osake.
   b) positiivse laenguga osake.
   c) negatiivse laenguga osake.
   Vastus: Neutron on laenguta osake.
    
4. Mis on keemilise elemendi peamiseks iseloomustajaks?
   a) Elektronide arv aatomis.
   b) Prootonite ja neutronite arv tuumas.
   c) Neutronite arv tuumas.
   d) Prootonite arv tuumas.
   Vastus: Keemilise elemendi peamiseks iseloomustajaks on prootonite arv tuumas.
    
5. Mille poolest erinevad keemiliste elementide aatomid?
   a) Elektronide arvu poolest.
   b) Prootonite arvu poolest.
   c) Neutronite arvu poolest.
   Vastus: Keemiliste elementide aatomid erinevad prootonite arvu poolest.

19. Kehade elektriseerumise olemus

Test nr. 56.

1. Keha on laetud negatiivselt, kui tal on …. elektrone.
   a) üle.
   b) vähe.
   c) palju.
   Vastus: Keha on laetud negatiivselt, kui tal on elektrone üle.
          
2. Klaasi hõõrumisel siidriidega laadub klaas …, siidriie aga ….
   a) positiivselt … negatiivselt.
   b) negatiivselt … positiivselt.
   Vastus: Klaasi hõõrumisel siidriidega laadub klaas positiivselt, siidriie aga negatiivselt.
    
3. Klaasi ja siidriide laadumist nende vastastikusel hõõrumisel selgitatakse järgmiselt. Klaasi aatomid hoiavad oma elektrone … kinni, kui siidi aatomid,
   a) nõrgalt
   b) tugevalt
   Vastus: Klaasi ja siidriide laadumist nende vastastikusel hõõrumisel selgitatakse järgmiselt. Klaasi aatomid hoiavad oma elektrone nõrgalt kinni, kui siidi aatomid,
          
4. mistõttu elektronid lähevad … ning
   a) klaasi
   b) siidiriidesse
   Vastus: mistõttu elektronid lähevad siidriidesse ning
      
5. selle tulemusena tekib klaasis elektronide …, siidriides aga … elektronide arv.
   a) puudujääk, kasvab
   b) ülejääk, kahaneb
   Vastus: selle tulemusena tekib klaasis elektronide puudujääk, siidriides aga kasvab elektronide arv.
    

Test nr. 57.

1. Keha on laetud positiivselt, kui tal on … elektrone.
   Vastus: Keha on laetud positiivselt, kui tal on puudu elektrone.
       
2. Eboniidi hõõrumisel villase riidega laadub eboniit …, villane riie aga ….
   Vastus: Eboniidi hõõrumisel villase riidega laadub eboniit negatiivselt, villane riie aga positiivselt.
    
3. Eboniidi ja villase riide laadumist nende vastastikusel hõõrumisel selgitatakse järgmiselt. Eboniidi aatomid hoiavad oma elektrone …kinni, kui villase riide aatomid.
   Vastus: Eboniidi aatomid hoiavad oma elektrone tugevamini kinni, kui villase riide aatomid.

printerisõbralik versioon esita küsimus