Amfetamiin

Amfetamiin

Amfetamiin on täissünteetiline aine. Kõige levinum on amfetamiinsulfaat – tuhm valge pulber, mida müüakse paberist pakikestes või väikestes kilekottides. Probleem on selles, et müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3 – 5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga.

Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus.

Ajalugu

1910. aastal loodi bensedriin (USA amfetamiin), 1925. aastal õnnestus esmakordselt amfetamiinile keemiliselt ja toimelt lähedase fedriini süntees. 1938. aastal said lähetuse ellu Saksa peritiin (metafetamiin) ja nõukogude fenamiin (amfetamiin). Teadurid pakkusid oma tooteid kui vahendeid väsimuse ja unisuse vastu, kinnitades, et ravimi ühekordsel tarvitamisel ei ole mingeid järeltoimeid. Ent psühhostimulaatorite ühekordse tarvitamisega muidugi ei piirdutud ning juba kahe – kolme aasta pärast ilmusid need “mustale turule”, olles üsna odavad.

Teise Maailmasõja päevil rüüpasid surmalendurid – kamikadzed enne õhkutõusmist tassi jaapani viina saket, ameeriklased viskit, inglased dzinni. Saksa lenduritele anti psühhotroopset preparaati pervitiini. Jaapanlased hakkasid sõjast naasnuna kontrollima psühhofarmakondide toimet ka enda peal. Kõige enam meeldis neile tõenäoliselt amfetamiin, sest Jaapanis puhkes inimkonna ajaloo kõige suurem amfetamiini tarvitamise epideemia, mis kestis 1950. aastate keskpaigani. Selgus, et üle kahe miljoni jaapanlase süstis endale veeni psühhostimulaatoreid. 1960. aastate teisel poolel võeti mitmes riigis vastu amfetamiini vastased seadused. Aga oli juba hilja – psühhostimulaatorid olid levinud üle maailma.

Toime ja ohud

Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukad annused (alla 30 mg) stimuleerivad närvisüsteemi, virgutavad ja aktiveerivad keha samal viisil kui norepinefriin (noradrenaliin), mis valmistab keha ette hädaolukordadeks ja stressiks. Hingamise ja südamelöögi sagedus suurenevad, vererõhk tõuseb, pupillid laienevad, isu on pärsitud. Kasutajad tunnevad erksust ja energiatulva. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on konsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda (pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii väsimus kui depressioon.

Suurte annuste süstimine, ninna tõmbamine või suitsetamine annavad tõusvalt meeldiva seisundi tekke. Mõned kasutajad muutuvad hüperaktiivseteks, kelkivateks ja hakkavad korduvalt mingisugust tegevust kordama (näiteks puhastavad korduvalt kingi). Suured annused võivad tekitada hallutsinatsioone, paanikat, tagakiusamistunnet.

Kuna peod kestavad kaua, tihti varahommikuni välja, võetakse amfetamiini selleks, et jõuaks üleval olla. Need, kes on juba sellega harjunud, ei saa pärast ilma hakkama. Kui peod toimuvad tihti ja kestavad öö läbi, võib järgmisel päeval tekkida probleeme oma kohustuste täitmisega ja need, kes on juba suuremad tarbijad, hakkavad end turgutama ka päeval. Tihti võetakse seda klubides alkoholi mõjude vähendamiseks. Samuti tarvitatakse amfetamiini alternatiivina alkoholi joomisele. Kuivõrd liigne alkoholijoove on taunitav, siis võetakse amfetamiini, et mitte purjus olla. Nimelt arvatakse, kui tarbida amfetamiini, saab esiteks juua palju rohkem ilma purju jäämata ja teiseks ka siis, kui ollakse purjus, mõjub amfetamiin selgendavalt. Neile, kes alkoholi üldse ei taha, aga vajavad mingeid abivahendeid peol tuju tõstmiseks, võib see muutuda harjumuseks.

Üliõpilased kasutasid amfetamiini eksamiteks tuupides. Väikeajukoorele toimiva aine tõttu kõrgenenud vastuvõtlikkus ja paranenud konsentratsiooni võime lasi inimestel ööd läbi magamata õppida ja ikkagi jätkus neil jõudu õigeaegseks eksamile tulekuks. Illusioonid purunesid, kui selgus, et ei suudeta õpitut meelde tuletada.

Amfetamiini tüüpi ravimite korral kujuneb harjumus suhteliselt kiiresti, suureneb taluvus ja seetõttu vajatakse järjest suuremaid annuseid, mõni inimene võtab 15 mg päevas (stimuleeriv annus 10 mg). Ilmuvad ekstaatilised elamused, meeleolu halveneb, lisanduvad hüsteerilised käitumispuhangud, ümbritsevate kahtlustamine, pahatahtlikkus. Kujuneb kehaline kurnatus, ahenevad huvid, käitumine muutub asotsiaalseks. Eriti ohustatud on noored tütarlapsed, kes omaalgatuslikult hakkavad kehakaalu vähendama. Puberteedieas võib sellega oma õrnale organismile teha eriti palju kurja. Amfetamiinide toimel lagunevad kiiresti hambad. Kui seda kasutatakse raseduse ajal, esineb sageli lootekahjustusi.

Amfetamiinide kasutamise tagajärgedeks on psüühiline ja füüsiline sõltuvus, bakterinfektsioonide sagenemine, oht peaaju verevalumi tekkeks, oht nakatuda HIV-viirusesse või mõnda suguhaigusesse, oht haigestuda hepatiiti ja saada bakter- ja viirusnakkusi. Surm võib saabuda südameseiskumise tagajärjel ja selleks ei pruugi olla selgelt eristatavaid väliseid haigusnähte.

printerisõbralik versioon esita küsimus