Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 1-5

Metsnik Maaris. Maaris läks metsa puhtalt jonni pärast. Et tõestada nii endale kui teistele – naine sobib metsa. Mets vajab perenaise kätt.
Metsalangetaja Valentin. Valentin on harvesterioperaator. Harjumuspärasele metsaveotraktorile sarnaneb see masin ainult eemalt vaadates.
Metsameister Mando. Mando ei taha olla lärmitsevas linnas, rabeleva rahva seas. Tema armastab loodust. Metsameistrina on ta pidevalt looduses ning tunneb veerandit Eestist sama hästi nagu oma taskut.
Saetööstus ja Tiit. Tiit on end sedavõrd saetööstusega sidunud, et teab sellest pea kõike! Iga viimanegi pisiasi on talle tuttav ning oluline. Ja pisikesest firmast on saanud suur…
Puidutehnoloog Veiko. Veiko õppis puutööd koolis ja tegeleb ka täna puiduga. Ainult et selliseid teadmisi, nagu ta praegu vajab, koolipingist vast ei saagi...

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 6-10

Laevaehitaja Miša. Mišat on lapsest saati köitnud meri. Saatuse tahtel ei saanud temast aga meremees, vaid hoopis laeva-ehitaja. Ei tea, kas saatuse nimi oli isa või vanaisa, sest nemad olid just laevaehitajad, aga igatahes praegu on Miša sellele saatusele tänulik.
Loots Feliks. “Kolm ametid oo ilmas, mis inimene ei või maha jätta, kus ta neid oo katsund kord pidada: need on kaardimäng, viinajoomine ja meresõit.”
Feliks on aastaid seilanud kaugetel ja karmidel meredel, kuid täna peab Pärnu sadamas lootsi ametit.
CNC-mees Jaanus. Jaanuse ametinimetus on nii keeruline, et vajab lühendamist. Mis selle keerulise nime taga peitub? Ametit, mis kindlustab leiva – igal ajal.
Mehhaanik Veljo. Veljo on veel selle põlvkonna mees, kes oskab kõigest kõike teha. Kes on kuldsete kätega. Mehhaaniku amet on selline amet, kus just temataolised kõige sagedamini leiba teenivad.
Vennad vedurijuhid. Juba paariaastane laps tegeleb lusti ja rõõmuga mängurongidega. Millised on need suured inimesed, kes rongidega – ikka lusti ja rõõmuga - tegelevad?
Oskar ja Artur on vennad ning nende igapäevatöö on seotud Eesti raudteega.

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 11 - 16

Õhuliini ehitaja Boriss. Boriss on hulljulge mees ja ei karda midagi – eriti mitte kõrgusi! Suur osa tema päevadest möödub sileda posti otsas töötades. Tema jaoks on see lust ja rõõm. Kas ja kuidas selline rõõm end ka ära tasub?
Tee-ehitaja Leho. Leho ehitas juba poisikesena autosid ning jäi tehnikahuviliseks ka suurena. Täna on ta tegev tee-töödel, kus on palju põnevaid masinaid. Lisaks veel tee ise – tee tegemine on ju üks tänuväärsemaid tegevusi.
Solgifilosoof Christina. Christina on särav naine, kelle sõnul solgiga tegeledes naljata hakkama ei saa. Aga kas solk on ikka naljaasi? Ja mis ta üldse on? Ja miks me temast rääkida ja mõelda ei taha. Ja kas ja kuidas me selle solgiga ümber peame käima? Ja vast sama oluline küsimus – kas solgimajandus võib ka tööd ja leiba anda.
Udo ja elekter. Udo on terve oma pika elu elektrivõrkudes töötanud ning teab Eesti elektrisüsteemidest kõike. Omal ajal, kui tema alustas, oli elektriinsener üks enam hinnatud ameteid! Udo on tänini üks enam hinnatud elektrikuid.
Prügimajandus ja Aivar. Aivar on oma ameti üle uhke! Ta aitab maailmal paremaks ja puhtamaks saada. Ning üks on kindel - tööpuuduse üle ei pea ta kunagi hirmu tundma.
Turvatöötaja Ervin. Ervin on turvamehena juba kaua töötanud ning tunneb selle töö kõiki peensusi. Tänapäeva järjest ärevamaks muutuvas maailmas on nõudlus turvateenistuja järgi üha kasvamas.

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 17 - 21

Põline rikas? Kalmer on mees, kes jonnakalt, raskete aegade kiuste, on Edela-Eestis oma asja ajanud. Mis ametimeheks ta ise ennast peab?
Ratsa rikkaks? Karvane raha? Oleme maarahvas. Kümned põlvkonnad esivanemaid on kasvatanud loomi ja harinud põldu. Rohkem kui viiskümmend aastat tagasi katkes talukultuuri järjepidevus. Kas tänasel taluperenaisel on võimalik karvase rahaga ratsa rikkaks saada?
Ise ilu tegija? Kirjandusest meenuvad värvikate rätsepmeistritena mehed. Heites pilgu õmblustsehhi, näeme masinate taga palju ilusaid naisi. Kas õmblema pääsemiseks tuleb läbida missikonkurss? Kust leiab ettevõtja õmblejaid?
Enne pausi? Muusika teeb meid paremaks. See vana tõde on inimest saatnud läbi sajandite. Muusikast aitavad meil osa sada muusikud – pillimehed, lauljad, dirigendid. Kas muusika vahendamine teeb ka esitajad paremaks? Milline on orkestrandi töö?

Mees, kes… mõistab kivi,
Alistab raua,
Elustab puu.
Läbi aegade on hinnas olnud inimesed, kes midagi otsast lõpuni oma kätega valmis
oskavad teha. Nüüd on uued ajad ja käsitsi tehtud tööd jääb aina vähemaks. Kas on veel kedagi, kes täna uhkusega ütleks: „Mina olen käsitööline!“

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 22 - 26

Metallistid. Sädemeid pilduv sulametall ja valupresside pikad read – selline vaatepilt seostub meile kaugete ja suurte tööstuspiirkondadega. Raske uskuda, aga sarnast pilti võime kohata ka Eestimaal. Millised mehed julgevad tulise metalliga rinda pista?
Maailmaparandajad? Meie teedel vurab üle poole miljoni Eestis registreeritud sõiduki. Kaks kolmandikku neist on vanemad kui 10 aastat. Mis liigub, see kulub. Kui auto katki, on vaja meister otsida. Tõeline meister on taeva kingitus.
Üks miljonist? Saatekangelased pole mägironijad, kuigi varustuse järgi otsustades võiks nii arvata. Ka risk pole mitte väiksem kui alpinistil. Sergei ja Slava on keevitajad, kes suvel, 2003, ehitasid Balti Elektrijaama uusi katlaid.
Robotite teenistuses? Esimene teadaolev automaatne vigur inimajaloos – vesikella regulaator – pärineb juba 3. sajandist enne Kristust. Laiaulatuslik üleminek automaatikale toimus siiski alles 18. sajandil. Paljude inimeste jaoks on automaatiku töö vähe sellest, et nähtamatu – ka arusaamatu.
Paned maja püsti? Ehitamine on üks loovamaid tegevusalasid ning pakub eneseteostust tuhandetele inimestele. Ehituste järgi saame hinnata, kuivõrd aktiivne on ühiskond. Eestis ehitatakse aina enam. Viie aastaga on ehitusmahud kasvanud koguni kolmandiku võrra. Kes võivad ennast ehitajaks nimetada?

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 27 - 31

Metsamasinajuht - Eesti on üks metsarikkamaid riike – metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Sestap on mets meile ka suur tööandja. Täna töötab metsaga seotud elualadel rohkem kui 30 000 inimest. Kas metsamees läheks metsa ka siis, kui ta selle eest palka ei saaks?
Höövlitööstus - Reolas tehakse pinnuvaba lauda – höövelmaterjali. Et head lauda saada, peavad freesid ja saed hästi teritatud olema. Hööveldamist ehk oskame endile ette kujutada, aga suurte saagide ja freeside teritamist?
Vineeritegija - Vineeri leiab tänapäeval suisa uskumatutes kohtades, sest vineer olevat nii ilmastiku- kui ka veekindel. Lisaks on vineer ka silmale ilus vaadata, sest lahtikeritud aastaringe on tagantjärgi põnev uurida. Milline on vineeritegija töö?
Puusepp - Vaadates ühelt poolt kõiki neid vanu puitmaju, mis korrastamist vajavad ja teisalt heinamaadele tärkavaid uusi elurajoone, on raske uskuda, et puusepa leib otsa saab. Pigem on täna vastupidi – puudust tuntakse oskajatest ja oma tööd südamega tegevatest meistritest.
Maastikuehitaja - Kas ei aja ilusad ja õdusad koduaiad kadedaks? Tahaks ju ka... Aga ise ei oska ja ise ei jõua... Aga küll tahaks, et kogu Eestimaa ükskord ilus oleks. Tööd jätkub mitmeteks põlvkondadeks. „Küll töö tegija leiab,“ teab vanarahvas rääkida.

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 32 - 36

Terasmehed - 19. sajandi lõpus valmis tänase Pariisi kuulsaim sümbol – Eiffeli torn. Sellest tornist algas teraskonstruktsioonide võidukäik maailma ehituskunstis. Nüüdseks on nad harjumuspäraseks muutunud, ka meil Eestis.
Mehhatroonik - Tuulegeneraatorite päralt on roheline tulevik. Põhja-Euroopas on täna Taani see riik, kus kasutatakse kõige rohkem tuulejõul toodetud energiat. Kas aga teate, et nende uhkete tuulevurride südameid pannakse kokku siinsamas Tallinna külja all Jüris?
Automaatik - Laiskus on progressi mootor, võib Murphy’t lugedes järeldada. Tehnika ja tehnoloogiate kiire arengu taga on inimese soov kergemalt ja lihtsamalt hakkama saada. Ilmselge näide on lähedalt võtta - Tallinna Veepuhastusjaamas on suur hulk tööd automaatika juhtida.
Sidemehed - Telekommunikatsioon on eluala, mida eriti ei tunta. Pole ka ime – lisaks sellele, et meeste töö välja ei paista, on varjus ka enamik sidevõrke. Suur osa kaablitest on maapõues. Arvutuste järgi võiks nende kaablitega, mis tänaseks on Eestimaale laiali tõmmatud, teha maakerale rohkem kui poolteist ringi peale.
Veevärgimehed - Keskajal jõudis vesi linna mööda lahtisi puidust renne. Ülemöödunud sajand viis veetorud maa alla, kuhu tänase tarkuse toel ehitatakse plasttorustikke. Millisest materjalist on see veevõrk, mida teile järgmisel sajandil näitame, ei oska veel öelda. Üks on aga kindel – need mehed, kes torutööd tunnevad ja seda südamega teevad, on hinnatud ka siis.

Vaata hinda ja telli siit

Ametilood 37 - 42

Puhastusteenindaja - Töö ei riku tegijat kui tegija ise tööd ei riku, ütleb vanasõna. Õige ta ju on, aga vaatamata sellele pole koristamisametit eriti väärikaks peetud. Plekist ämber ja räbaldunud nartsuga vihaselt vehkiv mutike on tavaline, kuid aegunud ettekujutus koristajast.
Veokorraldaja - “Saadame, kuhu vaja!” ütlevad veokorraldajad. Piisab vaid telefonikõnest ja ükskõik millisesse maailma otsa toimetatakse ükskõik milline saadetis - kasvõi elevant.
Netimehed - Internet on tänaseks saanud paljudele asendamatuks infoallikaks. Igal päeval lisandub sadu internetikasutajaid. Netimehed on need, kellest sõltub kümnete tuhandete inimeste internetiühenduse kvaliteet ja turvalisus.
Kuduja - Meie põhjamaises kliimas on soojad sokid, käpikud ja kampsunid asendamatuks kehakatteks juba sünnist alates. Küllap sellepärast seostubki kudumine eelkõige vanaema kootud käpikute ja sooja salliga. Samas on möödas aeg, kus kampsun vaid sooja pärast selga pandi.
Juustumeister - Juustumeistrite sõnul on nende töö võrreldav laste tegemisega – tehakse kõik ühtemoodi, ühtedest saavad korralikud inimesed, aga teised lähevad pätiks kätte. “Kui müristab, läheb piim hapuks,” teab kogenud juustumeister rääkida, “Rääkigu pealegi, et ei tohi minna, aga läheb ikka.”
Leivategija - Öeldakse, et leib on meie põhitoit, ja põhjusega. Iga eestmaalane pistab ühe aastaga nahka rohkem kui 50 kilo pagaritooteid. Sellest kolm osa sööme leiba ja kaks osa saiatooteid. Head leiba saab küpsetada vaid korralikust taignast. Õiged retseptid kujunevad aastatega, nagu ka taignasegamise oskus.

Osooni persoonilood IV DVD

Eestimaa loodus on õige rikas oma elustiku poolest. Kuid mitte floora ja fauna liigirikkus pole meie kultuuriloos peamine, vaid see, kuidas me elame nendega ühes ja koos. Inimene on looduse looming, aga samas loodus ta ümber paljuski inimese looming. Sõnad ja kultuurimärgid, mida kasutame, peegeldavad meid ümbritsevas keskkonnas.

Miks mitte vaadata loodust vahel ka teise nurga alt ja lasta rääkida tuntud ja tunnustatud inimestel, kelle elutõed ja suhtumine loodusesse võiksid olla õpetlikud kõigile.

Oma suhtest loodusega räägivad:

• Tõnu Tamm
• Kaido Kama
• Viivi Luik
• Jüri Arrak
• Guido Kangur
• Peeter Laurits
• Toomas-Hendrik Ilves

Vaata hinda ja telli siit

Osooni Persoonilood III DVD

Osooni persoonilugude kangelased on kui Eesti looduse saadikud erinevates kultuurivaldkondades. Loodus on loomelätteks nii muusikule, kirjanikule, kunstnikule kui filmimehele. Meie kodusest floorast ja faunast saadud elamus vormub heliks, sõnaks või pildiks.

Loodus puudutab kõiki, kel jätkub ärksust ja huvi maailma avali silmadega vaadata ja lahtiste kõrvadega kuulata.

Oma nägemusi ja kaasamõtlemist pakuvad:

• Tõnu Kaljuste
• Ave Nahkur
• Nikolai Baturin
• Kait Tamra
• Peep Lassmann
• Rein Maran
• Kristiina Ehin

Vaata hinda ja telli siit

Osooni Persoonilood 2 VHS

Ümbritsev looduskeskkond mõjutab inimese mõttelaadi ja eluviisi. Kutse loodusesse on igaühel erinev. Loodusesse minnakse rahu ja sisemist tasakaalu otsima, uusi elamusi kogema, teadmisi saama või lihtsalt igatsusest sinise silmapiiri järele. Loomeinimestele on loodus inspiratsiooniallikas. Looduse selgus, lihtsus ja puhtus kandub edasi helide maailma, teatrilavale, pilti ja raamatusse.

Režissöörid Aivo Spitsonok ja Moonika Siimets
Operaator Andres Kull
Helirežissöör Jüri Vaher
Toimetaja Õie Arusoo

Loodusest ja olemisest räägivad:

• Jaak Tuksam
• Lemming Nagel
• Jaan Rannap
• Tõnis Rätsep
• Tiit Pääsuke
• Erkki-Sven Tüür
• Ivar Vinkel
• Tiit Pruuli

Vaata hinda ja telli siit

Osooni loomalood 2 VHS

Eestimaa fauna on rikas. Siin on liike, kes on haruldased kogu maailmas. Kas see liigirikkus ka püsima jääb, sõltub inimese suhtumisest. Kunagi hävimisohus olnud merikotka arvukus on tõusnud just tänu inimese hoolitsusele. Kõigil lindudel-loomadel pole kaugeltki nii hästi läinud.

Loomalugude tegeleased on kõik nime poolest tuttavad aga ometi teame nende käitumisest ja eluviisist üsna vähe.

Režissöörid Aivo Spitsonok, Moonika Siimets, Peeter Brambat
Operaatorid Andres Kull, Remek Meel, Arvo Vilu
Helirežissöör Jüri Vaher
Toimetaja Õie Arusoo

Saame siis tuttavaks!

• Kormoranid
• Konnad
• Sipelgad ja lehetäid
• Merikotkas
• Sookurg
• Hunt
• Metssiga
• Mink
• Hülged

Vaata hinda ja telli siit

Osooni persoonilood 1 VHS

Persoonilood on ühiskonnas tuntud isikutest, kelle maailmavaade ja arusaamad võiksid paljudele huvi pakkuda.

Suhestumine loodusega ja globaalsete keskkonnaprobleemide nägemine avaldub läbi iga persooni isikliku prisma. Olenemata eluvaldkonnast on kõigil ühine tõdemus: Mida loomulikumalt inimene loodusesse sobitub, seda väiksem on konflikt inimese ja looduse vahel. Nii lihtne see looduskaitse ongi!

Rezissöör Aivo Spitsonok
operaator Andres Kull
helirezissöör Jüri Vaher
toimetaja Õie Arusoo

Omi mõtteid jagavad:

• Jaan Kaplinski
• Toomas Vint
• Jaan Tätte
• Anu Raud
• Edgar Valter
• Kristi Sääsk
• Tõnu Õnnepalu
• Raul Meel
• Fred Jüssi

Vaata hinda ja telli siit

Rezissöör Aivo Spitsonok
operaatot Andres Kull
helirezissöör Jüri Vaher
toimetaja Õie Arusoo

Hoiame siis neid, keda meil veel hoida on!

• Karu
• Mink
• Kobras
• Nahkhiired
• Konnakotka hübriid
• Lõhe
• Apteegikaan
• Pisitigu
• Mäger

Vaata hinda ja telli siit

Vaata hinda ja
telli siit

Parlament

Politoloogiasaade "Parlament" oli Eesti Televisiooni ekraanil aastail 2002-2005. Kokku 59 saate teemad ulatusid Eesti riigikorraldusest, lähema ja kaugema ajaloo sündmustest ning poliitilisest leksikast kuni Brüsseli uudiste, ühiskonna hetkevalikute ja kodanikuküsimuse rubriigini.

1. Riigikogu ajalugu 1: demokraatiaperiood
2. Riigikogu ajalugu 2: vaikiv ajastu
3. Riigikogu ajalugu 3: juhitav demokraatia
4. Riigikogu ajalugu 4: 1940. aasta
5. Interliikumine
6. Kuningriiklased
7. Kuidas sünnivad seadused
8. Õiguskantsler
9. Ajalugu
10. Eesti julgeolekuriskid
11. Anarhia

DVD-le on valitud 11 lugu, mida ajahammas ei pure ning mis võiksid laiendada enamiku Eesti inimeste teadmiste- ja silmaringi.