Sugulisel teel levivad haigused (STLH)

[ Sinu elu ] [ Murdeiga – mis minu kehaga on juhtunud? ] [ Hormoonid – mis need on ja mida need teevad? ]
[ Menstruatsioonid ] [ Rasedus ] [ Planeerimata rasedus ] [ Pärast sünnitust ] [ Menopaus ] [ Abort ]
[ Raseduse kohta levinud müüdid ] [ Sugulisel teel levivad haigused (STLH) ]

Sugulisel teel levivad haigused (STLH)

Mis need on?

Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi.

Paljud STLHd on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma. STLH nakatumise vältimiseks tuleb harrastada turvalist seksi. Kondoomi kasutamine ei ole oluline ainult HIVi (AIDSi põhjustav viirus) tõttu, nakatuda võib ka teistesse vähem tuntud suguhaigustesse. Alljärgnevalt kirjeldatakse mõningaid STLHsid põhjalikumalt:

Gonorröa

Gonorröa on bakteriaalne infektsioon, mis ei pruugi esialgu kaebusi tekitada. Hiljem võib gonorröa põhjustada põletustunnet urineerimisel, kollakat tupevoolust, suguelundite punetust ja turset ning põletustunnet või sügelust tupe piirkonnas. Kui gonorröad ei ravita, võib see viia tõsise vaagnainfektsiooni ja kuse-suguteede põletiku tekkeni. Naistel on oht jääda viljatuks. Nii meestel kui naistel võib gonorröa põhjustada sepsist, artriiti ja meningiiti ning vastsündinutel pimedust. Gonorröa on üpris levinud haigus ning seda ravitakse antibiootikumidega.

Klamüüdia

Klamüüdia on bakteriaalne infektsioon, mille sümptomid sarnanevad gonorröa omadega. Klamüüdia võib naistel sageli kulgeda ilma haigusnähtudeta ning seega võib nakatunu selle teadmatult oma partnerile edasi anda. Ravimata klamüüdia võib ulatuslikult kahjustada munajuhasid põhjustades viljatust või enneaegset sünnitust. Meestel võib klamüüdia põhjustada suguteede infektsiooni. Klamüüdiat ravitakse antibiootikumidega.

Süüfilis

Süüfilis on bakteriaalne infektsioon, mida on põetud juba sajandeid. Süüfilise tekitaja on spiraalikujuline bakter, mis nakatab inimese kaevudes suu või suguelundite niiskesse limaskesta. Seejärel tekib nakatunul valutu haavand. Haavandi esinemisel on süüfilis väga nakkav. Enamusel naistest kaob haavand iseenesest ka ilma ravita. 25%-l aga avaldub haigus nädalate või kuude möödudes teisese süüfilisena, mis kestab 4 kuni 6 nädalat. Nüüd võib infektsioon põhjustada nahalöövet kätel ja jalgadel. Kolmandane süüfilis võib tekkida mitme aasta möödudes ilma väliste haigusnähtudeta ning kahjustada raskelt närve ja kesknärvisüsteemi ning mõjutada siseorganeid. Süüfilis on tõsine ja potentsiaalselt eluohtlik haigus. Süüfilise ravimiseks kasutatakse tavaliselt penitsilliini või muid antibiootikume. Kui ravi alustatakse varakult, on süüfilist võimalik välja ravida.

Trihhomonoos

Trihhomonoosi tekitajaks on algloom ning nakatutakse peamiselt läbi seksuaalkontakti. Naistel põhjustab haigus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida ka emakakaelale. Haigusnähtudena võib esineda sügelust, tupevoolust (tihtipeale rohekas ja vahutav), põletustunnet urineerimisel, sagedast urineerimisvajadust ja valu vahekorra ajal. Mõnel naisel kulgeb haigus ilma sümptomiteta. Rasedatel sagenevad komplikatsioonid sünnitusel (nt enneaegne sünd) ning haigus võib lapsele edasi kanduda. Meestel tavaliselt sümptomeid ei ole, kuigi mõnel võib esineda kusiti põletikku, valget eritist sugutist ning põie- või eesnäärme piirkonna põletikku. Trihhomonoos hõlbustab HIV levikut. Haigust saab ravida antibiootikumidega.

Kas sa teadsid? Hinnanguliselt esineb maailmas igal aastal 340 miljonit ravitava suguhaiguse (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) uut juhtu.1 Kui jätta need haigused välja ravimata, võivad need põhjustada tõsiseid tervisehäireid.

Genitaalherpes

Genitaalherpes on viirusinfektsioon, mis põhjustab punetust ja villide teket suguelunditel või suus. Kui viirus on tunginud organismi, on see 3 kuni 7 päeva passiivne. Sellel perioodil haigusnähte ei esine ning viirust teistele edasi anda ei saa. Herpese esimesed sümptomid on enamasti sügelus või kipitustunne, millele järgneb nahapunetus ning lõpuks villide teke. Villid on tavaliselt katsumisel väga valulikud ning püsivad nädala kuni kaks. Viirus on nakkav sügeluse tekkimise hetkest kuni haavandi täieliku paranemiseni. Rasedatel naistel võib haigus sünnitusel lapsele edasi kanduda ja põhjustada vastsündinul entsefaliiti(ajupõletikku), mis võib lõppeda surmaga. Herpest ravitakse viirusevastaste kreemidega.

Kas sa teadsid? Igal aastal nakatub miljoneid inimesi ravimatutesse STLH, sealhulgas hinnanguliselt 5 miljonit HIV infektsiooni.1

HIV

HIV (inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus) levib nakkust kandvate kehavedelike kaudu ning nakatuda võib mitmel erineval viisil, sealhulgas kaitsmata vahekorras olles ja vere kaudu (nt saastunud süstla kasutamisel või saastunud vere ülekandel). Viirus võib raseduse ajal kanduda ka emalt lootele. HIVi nakatunud inimene ei märka tavaliselt viiruse esialgseid sümptomeid kuna need on mittespetsiifilised ja tavaliselt kerged. Viirus paljuneb ja ründab vererakke, nõrgestades järk-järgult immuunsüsteemi. HIV põhjustab AIDSi (omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi). AIDS on haiguse see staadium, kus immuunsüsteem on nii nõrk, et võivad tekkida erinevad nakkushaigused ja kasvajad. Ilma ravita kulub HI-viirusesse nakatumisest AIDSi väljakujunemiseni tavaliselt ligikaudu 9 aastat. AIDSi esmased sümptomid ei ole haigusele spetsiifilised, haiguse progresseerudes nõrgeneb immuunsüsteem sedavõrd, et võimalik on organite tõsiste haiguste nagu tuberkuloosi, kopsupõletiku ning kasvajate teke. AIDS ei ole veel ravitav, kuid saadaval on ravimid (sh retroviiruste vastased ained), mis võivad lükata edasi AIDSi väljakujunemist, parandada patsiendi elukvaliteeti ja pikendada elulemust.

Kas sa teadsid? Hepatiit on maksapõletik, mida kõige sagedamini põhjustab viirus, kuid ka toksilised ained nagu alkohol ja mõned narkootikumid. Hepatiidiviirust on mitu erinevat tüüpi (A, B C, D, E ja G hepatiit). Igal tüübil on erinevad omadused ning nakatumisteed.2

B-hepatiit

B-hepatiidi viirust (HBV) leidub kehavedelikes (süljes, spermas, tupevedelikus, veres). Viirus on väga nakkav ning see levib sugulisel teel ja kokkupuutel nakatunud verega. Rase naine võib viiruse edasi anda ka oma lapsele. Esialgu ei pruugi B-hepatiit ilmseid haigusnähte tekitada. Äge infektsioon algab isukaotuse, vastumeelsusega teatud toitude vastu, iivelduse, kerge palaviku ja lihas- ning liigesvaludega. Nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, väljaheide kaotab värvi ning uriin muutub tumedaks. Haigus kestab enne paranemist tavaliselt neli kuni kuus nädalat. Võimalikuks komplikatsiooniks on kroonilise hepatiidi väljaarenemine, mida iseloomustavad väsimus, liiges- ja lihasvalud. Kaua kestnud kroonilise B-hepatiidiga patsientidel on märgatavalt suurenenud risk maksatsirroosi või maksakasvaja tekkeks. B-hepatiidi vastu on võimalik vaktsineerida. Spetsiifilist ravi ei ole. Kui teil diagnoositakse B-hepatiit, antakse teile viirusevastast ravimit. Kui krooniline B-hepatiit on progresseerunud maksatsirroosiks, on tihti ainsaks võimaluseks maksasiirdamine.

C-hepatiit

C-hepatiidi viirus (HCV) levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega. Sugulisel teel levib haigus harva, kuid vastav risk on olemas. Sümptomid võivad olla kerged ning haigus võib kulgeda ka ilma haigusnähtudeta. HCV viib kroonilise hepatiidi tekkeni, mis võib hiljem põhjustada maksatsirroosi ja maksavähki. Mõnel inimesel on võimalik haigus pika viirusevastaste ravimite kuuriga välja ravida.

Kas sa teadsid? Inimese papilloomiviirus on tervele rühmale viirustele antud nimetus, mille alla kuulub enam kui 100 erinevat tüve või tüüpi. Üle 30 neist viirustest levivad sugulisel teel.3

Kas sa teadsid?

PAP-uuring on peamine emakakaelavähi või emakakaela vähieelsete muutuste avastamise meetod. Vähieelsed muutused on tavapärased kõigis vanusegruppides ning ei põhjusta haigusnähte. Seetõttu ei ole naised neist muutustest muidu teadlikud kui pärast PAP-analüüsi. PAP-analüüs tehakse koos vaagnauuringuga ning see võtab aega vaid paar minutit. Esmalt istub patsient kõverdatud põlvedega läbivaatustooli. Seejärel sisestab arst tuppe ettevaatlikult tupepeegli. Väikese spaatli või harjaga võetakse emakakaelalt pindmiste rakkude proov. Proov saadetakse laborisse, kus seda uuritakse mikroskoobiga. Nüüdseks on harilikuks saamas tsütoloogiline uuring. See annab analüüsimiseks selgemad proovid, vähendades mitmetähenduslikke ja ebamääraseid tulemusi.

Inimese papilloomiviirus (HPV)

HPV sugulisel teel levivad tüved võivad põhjustada infektsiooni naiste ja meeste suguelunditel k.a. sugutil, häbemel või päraku ümbruses ning tupe, emakakaela ja pärasoole limaskestadel. Mõnel HPV nakkusega inimesel haigusnähte ei esine ning infektsioon taandub.

Mõned viiruse tüved on kõrge riskiga ja võivad põhjustada muutusi emakakaela rakkudes. Samuti võivad need viia emakakaela, häbeme, tupe, päraku või suguti vähkkasvaja tekkele. Nn madala riskiga viiruse tüved võivad põhjustada kergeid kõrvalakaldeid PAP-analüüsil või näsade e. kondüloomide teket suguelunditel. Kondüloomid on üksikud või mitmed näsad või tüükad suguelundite piirkonnas, mida on võimalik eemaldada ravimitega või kirurgiliselt.

Paljudes riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Uus-Meremaal, Kanadas, Mehhikos, Horvaatias, Malaisias, Brasiilias ja Serbias ning Euroopa Liidu riikides, on nüüdseks saadaval HPV infektsiooni (infektsioon, mis põhjustab emakakaela vähi teket) vastane vaktsiin. Vaktsiin on välja töötatud kaitseks HPV tüvede 16, 18, 6 ja 11 eest. HPV tüved 16 ja 18 põhjustavad ligikaudu 70% HPV-ga seotud emakakaela vähi juhtudest ning HPV tüved 6 ja 11 põhjustavad ligikaudu 90% kondüloomide tekke juhtudest. Inimese papilloomiviirus on peaaegu kõigi emakakaela vähi juhtude põhjustajaks. Emakakaela vähk on naiste seas surma põhjustavate kasvajate hulgas maailmas seitsmendal kohal.4,5

Kuidas vältida sugulise teel levivaid haigusi?

Turvaseks tähendab:

• vahekorda, kus partnerit ei seata STLH nakatumise ohtu
• partneri teavitamist endal esinevast suguhaigusest või suguhaiguse kahtlusest

Turvaseksi harrastamine ei ole vajalik juhul, kui sa oled püsisuhtes, sind on kontrollitud suguhaiguste esinemise suhtes ning ei sinul ega sinu kaaslasel ei ole teisi seksuaalpartnereid. Kõigil muudel juhtudel on turvaseks kohustuslik – kasuta kondoomi nii tavalise vahekorra kui oraalse (suu-) ja anaalse (päraku-) seksi ajal ja isegi juhul, kui sa kasutad rasedusest hoidumiseks mõnda teist kontratseptsioonimeetodit, nt pille. Turvalise vahekorra jaoks tuleb oma partneriga aus olla.

Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?

Kui oled olnud kaitsmata vahekorras, võid tunda muret STLH riski pärast. STLH võivad põhjustada selliseid sümptomeid nagu vooluse teke, halb lõhn ja sügelus, kuid mitmed suguhaigused on nö “varjatud” ning kulgevad eriti haiguse varases staadiumis ilma igasuguste haigusnähtudeta. Mõned infektsioonid võivad näiliselt iseenesest taanduda, kuid haigus jääb organismi alles. Ainus viis haiguse esinemine kindlaks teha, on lasta ennast kontrollida. Mõned STLH võivad ravimata jätmisel kahjustada reproduktiivsüsteemi ja teha hilisemas elus rasestumise keeruliseks või koguni võimatuks. Mõned STLH võivad lõppeda surmaga. Ära lükka arsti juurde minemist piinlikkustunde pärast edasi. Pöördu oma arsti poole või spetsiaalsesse kliinikusse ja lase ennast kontrollida. Seal määratakse sulle haiguse esinemisel ka sobiv ravi. Uuri välja, kus asub sulle lähim sobiv asutus.

Lisainformatsioon:

• http://www.netdoctor.co.uk/health_advice/examinations/paptest.htm
• http://www.avert.org/STI.htm
• http://www.netdoctor.co.uk/health_advice/facts/venerealdiseases.htm
• http://www.worldaidsday.org
• http://www.unfpa.org/hiv/index.htm
• http://www.who.int/topics/sexually_transmitted_infections/en/

----------------------------------------------------------------

1. WHO. Global prevalence and incidence of selected curable sexually transmitted infections: overview and estimates. Geneva: World Health Organization, 2001.
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Hepatitis
3. http://www.cdc.gov/STI/HPV/STIFact-HPV.htm#Whatis
4. D'Souza, Gypsyamber (May 10, 2007). "Case–Control Study of Human Papillomavirus and Oropharyngeal Cancer". New England Journal of Medicine 356: 1944-1956.
5. Cancer Research UK [1] The most common causes of death from cancer worldwide, 2002 estimates. accessed 22 May 2007 http://www.ppgg.org/site/c.esJMKZPKJtH/b.1174379/k.67B1/Early_Surgical_Abortion.htm

printerisõbralik versioon esita küsimus