Kool.ee-haridusportaal :: Tallinna Transpordikool Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTallinna Transpordikool,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Õppima võetakse põhi- või keskkooli lõpetanud isikuid, nii poeglapsi kui tütarlapsi, kes vastavad kutsealavaldkonnas kehtestatud tervisenõuetele. Vanuselisi piiranguid ei ole. Sisseastumiseksameid ei ole. Kasuks tuleb eelnev töökogemus õpitaval erialal või kirjalik soovitus tulevasest praktika- ja/või töökohast. Konkursiga komplekteeruvates õpperühmades moodustatakse õpilaskandidaatide pingerida eelmise kooli lõputunnistuse keskmise hinde ja/või vastuvõtukomisjonis toimunud vestluse tulemuste alusel.

Vastuvõtukomisjon töötab alates  juunist  (konkreetne kuupäev täpsustatakse hiljem - vt meie kodulehte!) igal tööpäeval peahoone I korrusel kabinetis nr 1. Infotelefonid: 6979040,  6979057.

                        Kokku vastuvõtt 2008 aastal 380 õpilast.

Märkus:  *  - õpe ainult eesti keeles   ** - õpe ainult vene keeles

Kooliga ja õppimisvõimalustega on võimalik tutvuda selleks korraldatavatel  lahtiste uste päevadel (24. ja 25. aprillil 2008 a).  Nende korralduse ja sisu kohta anname teavet meie kodulehel, ajakirjanduse kaudu ja kindlasti saadame kutsed ka koolidele.

Õppekava täielikul läbimisel omandatakse kutsekeskharidus (vt kutsekeskharidusõpe), st laiapõhjaline kutsealane ettevalmistus, mis võimaldab teha erialaseid valikuid tööelus ja õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Kooli lõpetanu on võimeline töötama mitmesugustes tehnika ja transpordi valdkonna ettevõtetes oskustöötajana.

Raudteega seotud aladel on meie koolis kasutatavad õppekavad sidustatud Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduskõrghariduse taseme õppekavaga, mis võimaldab sujuva ülemineku kutsekeskhariduse taseme õpingutelt kõrghariduse tasemele. Õpingute jätkamisel Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandatakse teadmised-oskused töötamiseks raudteeinsenerina (vt www.tktk.ee). See on Eestis ainus võimalus kõrghariduse omandamiseks raudteetehnika ja -transpordi alal, kus tööturul on asjatundjad väga oodatud. Raudteetransport ja transpordi korraldus üldse  on  Eestis väga kiiresti arenevad valdkonnad. Nii näiteks on Eesti aastane väliskaubanduse maht  ca 200 miljardit krooni, millest üle 10% moodustab kaubavahetus teiste maailmajagudega, eeskätt Ameerika ja Aasiaga. Kui Euroopa siseseks transpordiks kasutatakse enamasti maanteetransporti, siis kaugemate piirkondadega transpordilogistikat planeeritakse mere- ja õhutranspordi kaudu. Järjest enam luuakse Eestis uusi logistikakeskusi ja tehnokülasid, kus kasutatakse uusi tehnilisi lahendusi nii ladude automatiseerimisel kui vedude planeerimisel-korraldamisel.

"Logistika arendamine on sama möödapääsmatu kui investeeringud infotehnoloogiasse. Reeglina ei saa neid käsitleda teineteisest sõltumatutena" - Illimar Paul, Eesti Logistikaühingu juhatuse liige.

Töö tehnika ja logistika valdkondades eeldab head arvuti tundmist ja oskusi informatsiooni töötlemiseks, edastamiseks. Õppetöös pööratakse suurt tähelepanu infotehnoloogia  alaste teadmiste-oskuste kujundamisele. Seetõttu on leidnud nii infotehnoloogia kui teiste tehnika valdkondade lõpetajad tööturul alati rakendust.

Infotehnoloogia tugiisiku õppekava alusel õppijad saavad valida õppetöö käigus spetsialiseerumise ka digitaalgraafikale (vt meie kodulehte Kooli lingid ja link  Digitaalgraafika ).

Kõik õppekavad on koostatud kutsestandardi nõudeid arvestades, mis võimaldab lõpetamisel taotleda kutsekvalifikatsiooni erialal.

Koolil on 150 kohaline ühiselamu - ÕPILASKODU - kesklinnas, Kristiine Kaubanduskeskuse lähedal, kus on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad, interneti püsiühendus. Väljastpoolt Tallinna ja Harjumaad õppijad saavad taotleda Õpilaskodus kohta, avaldades selleks soovi vastuvõtukomisjonis - täidab avaldus-ankeedis vastava lahtri. Täiendavat informatsiooni Õpilaskodu kohta vt meie kodulehel  Õppekorraldus - õpilaskodu sisekorra eeskirjad.

Selleks, et olla tööelus edukas, on  igal inimesel vaja tööalast, st  erialast, kutsealast ja ametialast ettevalmistust. Erialane ettevalmistus kindlustab valmisoleku - st teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid - antud kutseala valdkonna mingis kitsamas tööalas asjatundajana tegutsemiseks, kes teab mida, millal, kus, millest, millistes tingimustes jne on vaja teha ja oskab oma teadmisi kasutada kvaliteetse produkti  või toodangu valmistamisel, teenuse osutamisel.

Kutsealane ettevalmistus kindlustab teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid töötamiseks antud kutsealal ning valmisoleku käituda selle kutseala valdkonna erialases töös kooskõlas ühiskonnas ja antud kutseala valdkonnas töökultuuris kehtivate  eetiliste tõekspidamistega. Töötamine ükskõik millises valdkonnas ja millist tööd tehes oskustöötajana eeldab nii erialast kui kutsealast ettevalmistust. Aga kutse- ja erialane ettevalmistus ei anna  veel küllaldast eeldust olla edukas.

Tuleb arvestada sellega, et tööle võetakse-valitakse konkursi korras-nimetatakse-kutsutakse jne igaüks mingile ametikohale, kus tuleb teha tööalaseid otsuseid - st omada valmisolekut ka vastutamiseks - ja olla valmis täitma nii enda kui teiste tehtud otsuseid. Valmisolek selleks eeldab  ametialast ettevalmistust, mille kaudu omandatakse teadmised-oskused antud töö tegemiseks vajalike eesmärkide püstitamiseks ja  nende saavutamiseks vajaminevate  ja sobivate vahendite aga ka tegutsemisviiside valimiseks,  eesmärkide täitumise võimalike tulemuste ja nende saavutamisel esinevate riskide ning nende vältimise prognoosimiseks,  lahendusvariantide vahel valimiseks.  Ametialane ettevalmistus võimaldab teha tarku otsuseid nii iseenda kui teiste suhtes.

Lisaks tööalasele ettevalmistusele vajab inimene ka elualast ettevalmistust, st kujutlust ühiskonnast, kultuurist, perekonnast, organisatsioonist, meeskonnast, töörühmast, ....  , ametkonnast, riigist.

Tööeluks ettevalmistumine toimub kutsealaste õpingute kaudu.   Vajalikke   tehnika alaseid teadmisi-oskusi on võimalik omandada Tallinna Transpordikoolis õppides.  Kui tulemuslikuks kujuneb õppimine, see oleneb eelkõige õppijast, tema eesmärgi selgusest ja sisemisest kindlusest eesmärgini jõuda.  Kool loob eesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused, pakub omapoolset abi ja toetust ja on alati valmis nõustama. Õpetajad suunavad ja jälgivad iga õpilase arengut, ühiselt analüüsitakse,  tehakse kokkuvõtteid ja vajadusel korrigeeritakse eesmärkideni jõudmist.

2006. a.  kõigi 420 õpilaskandidaadi anketeerimisel ilmnes, et neist poolte  õppimisvalikud  tulenesid materiaalsetest ja praktilistest kaalutlustest, st  nad on seadnud eesmärgiks  valmistuda  pärast  õpingute läbimist olema tööturul edukad, et saada elus kiiremini iseseisvaks, olla  edukad ja professionaalsed töötegijad.  2/3 õpilaskandidaatidest soovis õppida tehnikaga seotud kutse- ja erialasid. 25 % õpilaskandidaatidest olid seisukohal, et tahavad pärast kutseõppeasutuse lõpetamist jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

52 õpilaskandidaadi üldhariduskooli  lõputunnistuse keskmine hinne oli “4” ja üle selle.

Kõigi õpilaskandidaatide keskmine lõputunnistuse hinne oli 3,74, sh põhikooli lõpetanutel 3,63 ja keskharidusega kandidaatidel 3,86. Kõrgeim keskmine lõputunnistuse hinne oli IT valdkonnas õppida soovijail, kus see oli 3,92 (keskharidusega kandidaatidel 3,98, sh vene õppekeelega 4,11). Madalaim keskmine hinne lõputunnistusel oli mehaanika valdkonnas  õppida soovijail – 3,33, sh vene õppekeelga 3,23. Kõige suurema konkursiga valdkonnaks kujunes järjekordselt infotehnoloogia, kus kandideeris põhiharidusejärgsele 60 õppekohale 100 in – konkurss 1,7 kohale.

75 % kõigist õpilaskandidaatidest olid õppima tulnud Tallinnast ja Harjumaalt. Pooled kõigist õppimissoovi avaldanutest said kutseõpinguteks otsuse tegemisel vajalikku informatsiooni interneti kaudu meie kodulehelt. Kolmandik õpilaskandidaatidest tugines otsustamisel sõpradelt saadud hinnangutele ja soovitustele Tallinna Transpordikooli kohta. Viiendik kõigist õppima tulnuist tegid oma otsuse seetõttu, et neile meeldib just Tallinna Transpordikool oma tuntuse ja hea asukoha tõttu.

2007 a. esitas oma õppimissoovi (seisuga okt 2007) 476 õpilaskandidaati 440 RKT`s kavandatud õppekohale, sh põhikooli baasil 381 ja keskharidusejärgselt 95. Kusjuures õppetöö alguseks 27.08. oli õppida soovijaid kokku 427 in. 108 õpilaskandidaati ei alustanud  õpinguid, sh põhihariduse järgselt 72 ja keskhariduse järgselt 36. Kaugõppe vormis, st keskhariduse baasil õpib 56 in. Põhihariduse järgselt päevases õppevormis õpib I kursusel 301 õpilast.

Kõige suurema konkursiga õppevaldkond oli järjekordselt IT – konkurss 1,6 kohale. Kõigi õpilaskandidaatide keskmine lõputunnistuse hinne oli 3, 68.

Õpilaskandidaatide anketeerimine näitas, et 2/3 olid õppimisvaliku kutseõppe kasuks kujundanud praktilistest kaalutlustest lähtuvalt, et saada elus kiiremini materiaalselt iseseisvaks ja olla edukas professionaalne töötegija,  tööturul konkurentsivõimeline.

40 % tegid kooli valiku huvist tehnika valdkonna ja konkreetse eriala vastu. Kolmandikule oli otsustamisel esmatähtis kooli maine ja asukoht. Ligi viiendik õpilaskandidaatidest pidas vajalikuks jätkata pärast kutseõppeasutuse lõpetamist hariduse omandamist kõrghariduse tasemel.

70 %  õpilaskandidaatidest väitsid, et tegid oma valiku kutseõpingute kasuks teadlikult, sest neid nõustasid nii eelnev kool kui vanemad ja kutsekoolides õpinguid jätkavad sõbrad. Vestlused õpilaskandidaatidega näitasid aga vähest eelteadmist kutseõppeasutusest ja ettevalmistuse puudumist kutseõpinguteks (valiku- ja õppimisvõimalused, nõuded kutseõppijale, kutseõppe eripära, soodustused ja riiklik toetus, jmt).

Gümnaasiumi lõpetajatele olid valiku tegemisel tähtsad eelkõige kutse- ja eriala, kooli maine aga ka vanemate arvamus. Õpingute eesmärgiks peeti kutsetöö edukust ja professionaalsust, mis tagaks elus edasijõudmise. Üksikud avaldasid soovi kõrghariduse tasemel edasiõppida.

Informatsiooni Tallinna Transpordikoolist ja õppimisvõimalustest saadi põhiliselt internetist – ligi 50 % kõigist kandidaatidest, 15 % said infot reklaami kaudu ja/või külastasid kooli lahtiste uste päevadel. Sõpradelt saadud teave ja arvamus oli tähtsam vene keelsetele noortele (ligi 50 % õpilaskandidaatidest), eestlastest 27 %.