Vaakum
Kool.ee-haridusportaal :: Vaakum Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVaakum,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Vaakum – ladina keeles vacuum - tühjus
Tehnilises mõttes tühi anum, mis sisaldab veel tohutu arvu molekule.
Paljudes füüsikariistades on gaasi molekulid olulisteks segajateks. Raadiolambid, rontgenitorud, elementaarosakeste kiirendajad – kõik nad vajavad vaakumi, s.t. gaasi molekulidest vaba ruumi. Vaakum peab olema ka tavalises elektrilambis. Kui lamp õhku sisaldab, siis hõõgniit oksüdeerub ja põleb silmapilkselt läbi.
Keskpärastes vaakumriistades on rõhk suurusjärgus 10-8 mmHg. Näib, et see on täiesti tähtsusetu rõhk: elavhõbeda nivoo manomeetris nihkuks selle rõhu mõõtmisel sajamiljondiku sentimeetri võrra.
Niisugusel kaduvväikesel rõhul on 1 cm3-s aga veel mitusada miljonit molekuli.
Huvitav on mainitud vaakumiga võrrelda tähtedevahelise ruumi tühjust – seal tuleb mõne kuupsentimeetri kohta keskmiselt üks aine elementaarosake.
Niisiis – vaakum on tugevasti hõrendatud gaas, mille omadused võivad tunduvalt erineda tavalise gaasi omadustest.
’’Vaakumi moodustavate’’ molekulide liikumise iseloom muutub siis, kui vaba tee pikkus saab suuremaks anuma mõõtmetest. Sellisel juhul põrkavad molekulid omavahel harva kokku. Nad rändavad ringi mööda siksakke, põrgates kord vastu üht, siis vastu teist anuma seina.
Vaakum ja planeetidevaheline ruum
Isegi planeetidevaheline ruum pole päris tühi, kuid aine tihedus temas on ligilähedaselt 5*10-21 kg/m3. See tähendab, et kui sooviksime saada 1 kg ainet, siis peaks selle kätte saama ruumis, mille mõõtmed on ligikaudu 2*1011 km3. Võrdluseks – Maa ruumala on ligikaudu 1*1012 km3. Nii, et 5 kg saaks ühe Maa suurusest kerast.
Ja ainult 5 kilogrammi???
 | |
| |
|
