Deformatsioon
Kool.ee-haridusportaal :: Deformatsioon Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeDeformatsioon,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Deformatsioon
Nagu me juba aineehituse osas teada saime, koosneb aine molekulidest ja aatomitest. Meeldetuletuseks. Molekul on väikseim aineosake, millel on sellele ainele iseloomulikud omadused. Vaatame nüüd täpsemalt, mida tähendab deformatsioon. Kindlasti tead, et osad kehad pressimisel, väänamisel, surumisel, löömisel jne muudavad kuju. Osadel on aga see omadus, et nad võtavad oma esialgse kuju tagasi, teised aga mitte.
Seega võime öelda, et deformatsiooni võib jagada kaheks:
- Plastne deformatsioon
- Elastne deformatsioon
Vaatame kõigepealt plastset deformatsiooni. See tähendab keha kuju muutumist välise jõu mõjul, mille korral keha ei võta tagasi oma esialgset kuju. Head näide selleks on katsetused autodega. Siinkohal on tõesti hea näidata, et muutus keha kuju.
Mida kujutab endast elastne deformatsioon?
See on deformatsioon, kus pärast deformeeriva jõu lakkamist keha võtab oma algse kuju tagasi. Kujutame ette, kui kõik asjad deformeeruksid kohe ja lõplikult. Siis ju puuduksid maailmas kindla kujuga asjad.
Siinkohal toome näite auto sildadest. Vaatame, mis toimub sõites auto all. Kui auto kaalub ca' 1,5 tonni, siis arvatavalt deformeerivad jõud on seal ka hästi suured. Nagu näeme, peab auto vedrustus soovitavalt kohe kindlasti oma algse kuju tagasi võtma.
Deformatsiooni suunamine
Deformatsiooni saab suunata. Selleks kasutatakse erineva kuju, sulami ja järelikult ka erinevalt deformeeruvaid talasid.
Näeme, kuidas löögi tõttu deformeerub auto kere nii, et mootor ''jookseb'' salongi alla. Seega väheneb oht kokkupõrkel vigastada jalgu. Tegu on deformatsiooni suunamisega.
Teisel animatsioonil näeme, kus asuvad peamised turvatalad, mis suunavad deformatsiooni. Nende ülesanneteks ongi kokkupõrkel suunata löögienergiat.
Selleks, et saaksime luua turvalist autot, tuleb neid katsetada, ehk vaadata, mis saab siis, kui toimub kokkupõrge. Selleks lihtsalt lömastatakse mitmete miljonite eest autosid.
Siin näeme nii alt, kui pealt, kuidas kokkupõrkel deformeeruvad talad. Nagu animatstoonidel näha, luuakse autod põhimõttel, et esi- ja tagaosad oleksid hästi deformeeruvad. Keskosa (kabiin), aga halvasti deformeeruv ehk jäik. Miks siis nii? Kokkupõrkel on oluline, et auto kiirus väheneks võimalikult pika vahemaa (seega ka aja) jooksul. Sellega vähendame kiirendust a = v/t. Mida väiksem on aga kiirendus, seda väiksem on jõud F = ma (Newtoni II seadus). Sellisele järeldusele jõudis esimesena Mercedes-Bens, kes lõi kolmemahulise kere, kus esi- ja tagaosa on nagu lõõts, mis neelab löögienergiat ning sõitjateuum (salong) on kui turvapuur. Sellepärast tugevdatakse ju võidusõiduautodel veel eraldi salongi.
 | |
| |
|
