aine test
Kool.ee-haridusportaal :: aine test Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeaine test,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Molekulid ja molekulide liikumine
Test nr. 1.
1. Kas taimeõli tilk võib veepinnal piiramatult laiali valguda?
a) Võib. Laialivalgumist ei takista miski.
b) Ei või. Tilk valgub laiali niikaua, kuni õlikihi paksus saab võrdseks õli väikseima osakese diameetriga.
2. Ainete väikseimaid koostisosakesed on…
a) aatomid.
b) molekulid.
c) elektronid.
d) aatomituumad.
3. Millistes ainetes toimub difusioon?
a) Ainult gaasides.
b) Ainult tahketes kehades.
c) Ainult vedelikes.
d) Ainult gaasides ja vedelikes.
e) Kõikides kehades.
4) Missugune nähtus esineb kurkide sooldumisel? (Selleks et värsked kurgid soolduksid kiiremini, valatakse kurkidele kuum soolvesi.)
a) Sool tungib kurkide pooride kaudu kurkidesse.
b) Difusioon.
c) Võrdsel määral mõlemad.
5) Miks soolduvad kurgid kuumas soolvees kiiremini?
a) Sool lahustub kiiremini.
b) Molekulidevahelised kaugused kurgi rakkudes suurenevad ja sool tungib nende vahele paremini.
c) Võrdsel määral mõlemad.
Test nr. 2.
1. Ühe ja sama aine molekulid …
a) ei erine üksteisest.
b) erinevad üksteisest.
a) ei erine üksteisest.
b) erinevad üksteisest.
a) Difusioon on ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele.
b) Difusioon on ainete segamine üksteisega.
c) Difusioon on nähtus, kus ained segunevad üksteisega.
4. Missuguse tähtsa järelduse aine ehituse kohta võib teha difusiooni põhjal?
a) Molekulid seisavad ainetes paigal.
b) Molekulid on kehades katkematus liikumises.
c) Kõik kehad koosnevad väikestest osakestest.
5. Missuguseid füüsikalisi protsesse kasutatakse kroomimisel? (Mõnede terasdetailide tugevuse tõstmiseks rikastatakse detaili õhukest pinnakihti kroomiga. Sellist protsessi nimetatakse kroomimiseks. Kroomimisel pannakse detail kroomipulbrisse ja kuumutatakse temperatuurini 1000 kraadi. Kümne-viieteist tunni pärast on kroom imbunud terasese pinnakihti.)
a) Difusiooni.
b) Kehade paisumist soojenemisel.
c) Kroomiosakesed kleepumist terase külge.
Test nr. 3.
1) Mis eesmärgil detaili ja kroompulbrit kuumutatakse? (Mõnede terasdetailide tugevuse tõstmiseks rikastatakse detaili õhukest pinnakihti kroomiga. Sellist protsessi nimetatakse kroomimiseks. Kroomimisel pannakse detail kroomipulbrisse ja kuumutatakse temperatuurini 1000 kraadi. Kümne-viieteist tunni pärast on kroom imbunud terasese pinnakihti.)
a) Terase molekulidevahelised kaugused suurenevad ja nende vahele tungivad kroomiosakesed.
b) Terase ja kroomi molekulide liikumiskiirus suureneb ja seepärast kulgeb difusioon kiiremini.
c) Teras ja kroom sulavad.
2) Õhu, vee ja metallide soojendamisel nende ruumala…
a) ei muutu.
b) suureneb.
c) väheneb.
a) ei muutu.
b) suureneb.
c) väheneb.
4) Kas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist?
a) Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini kulgeb difusioon.
b) Mida madalam on temperatuur, seda kiiremini kulgeb difusioon.
c) Difusiooni kulgemise kiirus ei sõltu temperatuurist.
5) Kas kuuma ja külma vee molekulid liiguvad ühesuguse kiirusega?
a) Ühesuguse kiirusega.
b) Kuuma vee molekulid liiguvad külma vee molekulidest aeglasemalt.
c) Kuuma vee molekulid liiguvad külma vee molekulidest kiiremini.
Test nr. 4.
1) Missugustest osakestest koosneb hapniku molekul?
a) Kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
b) Kahest hapniku aatomist.
c) Kahest vesiniku aatomist.
2) Missugustest osakestest koosneb vesiniku molekul?
a) Kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
b) Ühest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
c) Kahest hapniku aatomist.
d) Kahest vesiniku aatomist.
e) Kahest hapniku ja ühest vesiniku aatomist.
3) Missugustest osakestest koosneb vee molekul?
a) Kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
b) Ühest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.
c) Kahest hapniku aatomist.
d) Kahest vesiniku aatomist.
e) Kahest hapniku ja ühest vesiniku aatomist.
4) Millistes kehades kulgeb difusioon kiiremini?
a) Tahketes kehades.
b) Vedelikes.
c) Gaasides.
5) Kas seisva õhu molekulid liiguvad kuumal suvepäeval ja talvel tugeva pakasega ühesuguse kiirusega?
a) Ühesuguse kiirusega.
b) Suvel kiiremini kui talvel.
c) Talvel kiiremini kui suvel.
 | |
| |
|
