et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kõrgkoolid / Kõrgharidus

Kool.ee-haridusportaal :: Kõrgkoolid / Kõrgharidus Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKõrgkoolid / Kõrgharidus,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Kuhu minna õppima. Õppematerjalid  

Kõrgkoolid / Kõrgharidus

Kõrgharidust on võimalik omandada ülikoolis, rakenduskõrgkoolis ja keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses.

 

Kõrgkoolid

Eestis eksisteerib kahte liiki kõrgkoole: avalik-õiguslikud ülikoolid ja eraülikoolid.

Ülikoolide ja rakenduslike kõrgkoolide sisulist akrediteerimist teostab vastavalt ülikooliseadusele Vabariigi Valitsuse määrusega moodustatud kõrghariduse hindamise nõukogu, kuhu erapooletuse tagamiseks ei tohi kuuluda kõrgkoolide juhtkonna liikmed ega ministeeriumi ametnikud.

Võimalikud on kolm akrediteerimise varianti: akrediteeritud, mitteakrediteeritud, tinglikult akrediteeritud (antakse kuni 3 aastat puuduste kõrvaldamiseks). Positiivne akrediteerimisotsus ei kehti igavesti, vastavalt seadusele kuuluvad kõrgkoolide õppekavad akrediteerimisele vähemalt üks kord seitsme aasta jooksul.

Erakoolide puhul tuleks kontrollida, kas neil on olemas koolitusluba õppekavale. Koolitusluba on tähtajaline riiklik tegevusluba, mis annab eraõppeasutusele koolitusõiguse. Koolitusluba on tunnistus sellest, et õppetöö läbiviimine koolis vastab kehtestatud miinimumnõuetele, eelkõige koolitustegevuse alustamiseks kehtestatud nõuetele.

Koolitusluba antakse mitte koolile tervikuna, vaid igale õppekavale eraldi.

Kõrgharidusstandard määratleb kõrghariduse üldnõuded ja on kõrgkoolidele koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise alus-dokumente. Kõrgharidusstandard kehtib kõrghariduse kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata selle õiguslikust seisundist või omanikust. Standardiga on määratletud õppekavadele esitatavad üldnõuded, samuti bakalaureuse-, magistri-, doktori- ja diplomiõppele, arsti põhiõppele ja õpetajakoolitusele. Standardi lisa sisaldab hõlmatavate kutse-ja erialade nimistut.

Sisseastumise infosüsteem SAIS

SAIS on teenus, mille abil saab SAIS-is osalevasse Eesti haridusasutusse (kutse- ja kõrgkoolid) esitada oma sisseastumisavalduse elektroonselt interneti teel. Pärast sisseastumisavalduse esitamist aitab SAIS korraldada ka ülejäänud protsessi kuni kooli sissesaamiseni, sh teadete vahendamist tudengikandidaadi ja kõrgkooli vahel, õppekoha vastuvõtmist või sellest äraütlemist ja palju muud.

Rakenduskõrgharidus

Kutsekõrghariduse ja diplomiõppe õppekavadele esitatud nõuete ühtlustamise kaudu mindi kõrgharidusreformi käigus üle rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.
(2) Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.
(3) Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.
(4) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.
(5) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.
("Rakenduskõrgkooli seadus" paragrahv 15)

Rakenduslikku kõrgharidust on võimalik omandada erinevates valdkondades. Muusika ja kunsti kutseala valdkondade kõrval on võimalik õppida infotehnoloogia, mehhaanika, laevanduse, lennunduse, ehituse, majandusarvestuse, meditsiinilise teeninduse, sotsiaalteeninduse jmt erialadel.

Kõik õppekavad sisaldavad suures mahus praktilist tööd.

Praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti. Töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab praktilisest tööst vähemalt 50 protsenti.
"Kõrgharidusstandard" paragrahv 12 lõige 3
Omandatud praktilised oskused annavad parima ettevalmistuse siirdumiseks otse kõrgkoolist erialasele tööle. Sageli luuakse esimesed kontaktid tulevase tööandjaga juba kõrgkooli ajal ettevõtetes toimuva praktika raames. Sarnaselt bakalaureuseõppe lõpetanutega on rakenduskõrghariduse omandanul võimalus jätkata õpinguid magistriõppes üldise konkursi korras.

Rakenduskõrgharidus on võimalik omandada rakenduskõrgkoolides, keskkooli baasil tegutsevates kutseõppeasutustes ja ülikoolide kolledzhites.

Väliseestlased Eestisse õppima

Rahvuskaaslaste programmi üliõpilasstipendiumide eesmärgiks on toetada väliseesti noorte bakalaureuse- või magistriõpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides või riigi rakenduskõrgkoolides. Stipendiumiga kaetakse üliõpilase õppekoha maksumus, tervisekindlustus, elamisloa riigilõiv ning makstakse eluaseme-, õppe- ja sõidutoetust.

Rahvuskaaslaste programm on suunatud väljaspool Eestit elavatele eestlastele. Programmi põhieesmärgiks on elujõuliste väliseesti kogukondade väljaselgitamine ning nende järjepidev toetamine. Muuhulgas on programmi tegevusvaldkondadeks eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades, laste ja noorte suvelaagrid Eestis, perioodika ja ilukirjanduse saatmine Eestist, tagasiränne Eestisse, väliseesti noorte kõrgkooliõpingud.

Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega eesti juurtega noored, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased kümme aastat. Üliõpilaste valikukriteeriumideks on lisaks õppeedukusele eesti keele oskus, päritolu ja motiveeritus, jälgitakse ka eri paikkondade esindatust.

Väliseesti noorte akadeemilise hariduse kohustuslikuks osaks on eesti kultuuri ja ajaloo tundmaõppimine ning eesti keele süvaõpe üheaastasel intensiivkursusel.

Allikas: eesti.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 13. 07. 2011. 09:59

Time: 0.0398021 s.