Eesti aja lood

Kullapesu
Oli aeg, mil meie väikesel kodumaal oli käibel kaheksa seaduslikku raha. Samal ajal liikus Eesti kaudu idast läände vagunite viisi puhast kulda. Kuld on õilis metall, kuid tema läheduses võib toimuda nii mõndagi...

Punased ja mustad
Te läksite tulle ja tõite vabaduse - ütleb kiri ühel Cesises asuval mälestusmärgil. Võidukaid lahinguid Landeswehriga tähistame tänapäeval Võidupühaga. Mis tegelikult tookord toimus? Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Korravalvurid
Politsei kui korravalvur on igas riigis vajalik. Ta peab olema autoriteetne ametiisik. Millised olid korravalvurid ja kuidas olid lood turvalisuse ja korraga Eestis üle 80 aasta tagasi? Autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Mässukatse
1. detsember 1924 andis noorele Eesti riigile veel ühe raske kogemuse: kommunistide relvastatud mässukatse. Selle mahasurumine ei võtnud küll palju aega, kuid ohvreid oli mõlemal poolel. Riik tegi sündmusest omad järeldused. Saate autor Mati Talvik, režissöör Indrek Kangur.

Majandusmured
Euroopa majandus oli Esimese maailmasõja lõppedes üsna keerulises seisus. Nii ka Eestis - tööstushooned olid varemetes, transiitveod ei toiminud. Ometi suudeti mõne esimese rahuaastaga majanduselule alus rajada. Tähtis samm oli oma raha väärtuse kindlustamine ja juhtiv osa neis protsessides oli riigimees Otto Strandmanil.

Kool ja elu
Eestiaegsed ilusad ja turvalised koolimajad on tänaseni hinnas nagu ka eestiaegne haridus. Pole veel sadat aastatki möödas ajast, mil Eesti haritlaskond suhtles ja kirjutas saksa või vene keeles. Au ja kiitus neile, tänu kellele üks esimesi omariikluse reforme oli üleminek eestikeelsele õpetusele kõigis kooliastmetes.

Liidud ja lepingud
Euroopa kaart muutus Esimese maailmasõja järel varasemast kirjumaks, sest seniste riikide kõrvale oli tekkinud hulgaliselt uusi rahvusriike. Rahu ja sõltumatuse tagamiseks loodi Rahvaste Liit, kuhu Eestigi liikmeks võeti. Riigid määratlesid oma kodanikkonna ja kutsusid rahvuskaaslasi koju. Eestisse saabus kümneid tuhandeid optante.

Eesti piiril
Riigipiir on Eesti jaoks algusest saadik probleeme tekitanud. 1920. aastate alguses oleks lõunapiiri pärast Eesti ja Läti vahel peaaegu sõjaks läinud. Palju valvamist oli ka põhjarannikul, kus piiritus omanikke kippus vahetama. Idapiiril on ikka sündmusi ja sekeldusi toimunud...

Võrdsed ja võrdsemad
Maaseadus jagas endised mõisamaad range korra järgi nii, et tekkis üle 50 000 uue talukoha. Parema toimetuleku tagas elavnev ühistegevus. Paljud mõisasüdamed anti eriliste teenete eest Vabadussõja silmapaistvatele juhtidele.

Uued peremehed
Eesti riik andis maaharijatele maad tagasi. Eestlane oli töökas ja õpihimuline ning usin oma talusid rajama. Maaelu edenes suurte sammudega. Eesti maastikus on tollase töö jäljed veel selgesti näha.

Rahutu 1919
1919. aastal Vabadussõja ajal puhkes Saaremaal mäss. Mis oli verise ja ohvriterohke vastuhaku põhjus? Selle sündmuse tõlgendused olid pikka aega vastuolulised.

Vabastamine
See polnud koolipoiste ja ohvitseride piknik, arvas sõjaajaloolane Hannes Walter Vabadussõjast kõneldes. Oli raskeid lahinguid ja kaotusi ning suur tähendus oli ka Inglise sõjalaevastiku ja Soome vabatahtlike abil.

Kallaletung
1918. aasta novembrikuu lõpul tormasid punaväed taasliitma Venemaaga endise tsaaririigi iseseisvunud rahvaid. Puhkesid võitlused, mis Eesti ajalukku on läinud Vabadussõjana. Ilmasõjast väsinud rahvale oli uus sõda ootamatu ja esialgu vabatahtlikke nappis.

Algus
1917. aasta lõpuks oli eesti vaimse eliidi hulgas arutlusaineks idee rahvuslikust iseseisvusest. Kujutlus riigist, mida ei juhi mitte sakslased ega venelased vaid eestlased ise, ei olnud küll ehk kõigile üheselt selge, aga ahvatlev ometi…

Iseseisvuspäev
Me tähistame Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva 24. veebruaril. Miks just sel päeval?

e-post: eestiajalood@err.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus