Maailm 30 aasta pärast » Spikker. Artiklid proffidelt. » Maailma destabiliseerivad keskkonnaprobleemid
Maailma destabiliseerivad keskkonnaprobleemid
Kool.ee-haridusportaal :: Maailma destabiliseerivad keskkonnaprobleemid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMaailma destabiliseerivad keskkonnaprobleemid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
| Maailma destabiliseerivad keskkonnaprobleemid | |
 | |
| Läinud nädalal jõudis kogu maailmas lugejate kätte Washingtonis baseeruva Worldwatch Intitute’ ‘i järjekordne aastaraamat State of the World 2005 ehk siis Maailm aastal 2005. Järjekorras juba 22. aastaraamat, üle kahesaja rohkete allikaviidete ja mahuka indeksiga lehekülge, sisaldab kokku üheksa artiklit Worldwatchi uurijailt. Need käsitlevad probleeme, mis on keskkonnaanalüütikute hinnangul kõigi teiste inimkonna murede lähtepõhjus. Need pole aga ootuspäraselt terrorism või piirkondlikud ja kohalikud konfliktid, vaid vaesus, haigused, keskkonnahäving, konkurents nafta ja teiste loodusvarade pärast. Mitte asjatult pole seekordse aastaraamatu alapealkiri Redefining Global Security ehk siis Määratledes ümber globaalset turvalisust. Miks sai keskkonnakaitsja Nobeli rahupreemia Worldwatchi instituudi president Christopher Flavin alustab oma eessõna meenutusega tänavusest Nobeli rahupreemia laureaadist. Paljudes ringkondades oldi jahmunud, et selle prestiižse auhinna sai Keenia keskkonnaaktivist Wangari Maathai. Jahmunud mitte vast seetõttu, et tegemist oli daami, pealegi mustanahalise daamiga, vaid eelkõige seepärast, et sõjaliste konfliktide, kodusõdade, terrorismi ja tuumamaterjalide kuhjumise ajastul tunnustatakse mitte rohkeid rahulepinguid alla kirjutanud poliitikut, vaid inimest, kes saanud tuntuks puude istutamisega 1977. aastal algatatud Rohelise Vööndi liikumises. Mõnigi auhinna sponsor ja poliitik reageeris ilmselge hämmingu või nördimusega. Flavin, vastupidi, leiab, et auhind läks ülimalt õigel aadressil. Talle tundub lausa saatusliku kokkusattumusena, et Maathai sai auhinna Oslo raekojas kätte just umbes samal ajal, kui Worldwatchi instituudis hakati refereeritavat aastaraamatut lõpetama – on ju viimane 22 väljaande seas esimene, mis keskendub samuti esmajoones maailma julgeoleku, rahu probleemile. Flavin arvab, et ehk hakkab Maathaile annetatud auhind ometi muutma ka üldsuse argimõistust: „Ehk aitab see veenda miljoneid inimesi kogu maailmas loobuma arvamusest, et ülemaailmne julgeolek on midagi sellist, mida saab kindlustada vaid pelga diplomaatide osavuse või sõjalise jõuga.“ Tegelikud kurjuse teljed Flavin kirjutab edasi: „Vaesus, haigused ja keskkonna allakäik on tegelikud kurjuse teljed. Seni, kuni neid ohte ei mõisteta ja neile ei reageerita, võivad maailma taas ettearvamatult rabada uued ebastabiilsuse jõud – just nii, nagu Ameerika Ühendriike üllatas 11. septembri terroristide rünnak.“ Raamat toob olukorda eriti ebastabiilseks muutvatest asjaoludest esimeses järjekorras välja ülisuure sõltuvuse naftast. Just nn mustast kullast lähtuvad geopoliitilised konfliktid, kodusõjad, inimõiguste rikkumine. Lisaks muudele pahedele on just fossiilkütuste jätkuv ohjeldamatu kasutus kliima põhiline ebakindlamaks muutja. Samavõrd oluline loodusvara on vesi. Riikide vahel on vee alal normiks pigem koostöö kui tülid; küll põhjustab veenappus vägivalda riikide sees. 434 miljonit inimest elab pideva veevajaku tingimustes; see tingib põllumajanduse ja terve maaelu kollapseid. Kaks miljardit maakera elanikku kannatab nälga või oluliste toitainete puudust. Suures osas on seegi tingitud vee nappusest, samuti aga ka maade ebavõrdsest jaotusest, vaesusest, keskkonnatingimuste halvenemisest. Täiendavate ohufaktoritena on lisandumas kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vaesestumine, bioterror. Nakkushaigused nõuavad aina uusi ohvreid. Peamiseks mõrvariks on saanud HIV ja AIDS, viirusega nakatunuid on hinnanguliselt 34 kuni 46 miljonit. Kõige suurem on HIV-ioht maailma majanduslikult nõrgimates riikides. Enam kui sajal arengumaal on ligi pool täiskasvanud inimestest alla 30 aasta vanad. Üle 200 miljoni noore on maailmas kas töötud või ei suuda teenida piisavalt palju selleks, et peret toita. Just need faktorid on Worldwatchi instituudi analüütikute arvates põhilised maailma ebastabiilsuse põhjustajad ning just kõigi riikide ja kodanikuühenduste võimekusest neile lahendusi leida sõltub inimkonna tulevik. Gorby kolumistiks „Terrorismiga võitlemise vajaduse ülerõhutamine on varjutanud palju tõsisemad ohud, mis meie kohale on kerkinud,“ on aastaraamatu projektijuhid Michael Renner ja Hilary French veendunud. „Jätkusuutlikum ja õiglasem maailm on turvalisem. Hoopis rohkem kui sõjaliste musklite kasvatamist, peaksid valitsused suurendama pingutusi tagamaks inim- ja keskkonnaturvalisus, laiendamaks desarmeerimist ja konfliktijärgseid ümberkujundusi ning seadmaks ÜRO ülesandeks tänase ja homse tegeliku julgeoleku kindlustamise.“ Muide, raamatu eessõna on kirjutanud endine Nõukogude liider, praegune rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Roheline Rist juht Mihhail Gorbatšov, kes kutsub oma kirjutises maailma üles „globaalsele glasnostile“. | |
Toomas Jüriado 24/01/2005 |
 | |
| |
|
Märksõnade pilv: FTP kliendid
Erikoolid
Koolilaen
Eluasemelaen
Ovulatsioon
Гормональная спираль
Test lapse soo määramiseks
SoulSeek
годовое страхование
Evrsoft First PAge
Lõpukirjandi kirjutamine
Elektrooniline õmblusmasin Innov-is 50
Matemaatika valemid
CCleaner
Video LAN
Lumekoristus
Aspiriin
Pillid
Hammaste pesu / hambaaeroobika / Kliinik 32
Kaitslik autojuht
Naise kaal, trenn
VLC media player
Anarhia
Hiina Panda
Külmapühad
Mehaanika põhivalemid
страхование транспортных
Koolireis/koolireisid
Общие характеристики Brother NV 50
Kaabliside