Isiksus?

        Inimesed linnastuvad nii üldiselt ja põhjalikult, et teistsuguste elamisvormide tasakaalustava jõu puudumisel hävineb isiksus kui terviklik, Jumala näo järgi loodud olend. Internetis surfamisest ja formaalsetes struktuurides asja ajamisest saab ainuvõimalik olemisviis. Inimene muudub totaalselt üksikuks - ta ei tunneta enam mitte kellegagi kokkukuuluvust ega osadust millegagi. Absoluutse üksinduse illusioon süvendab isiksuse enesekesksuse lõplikuks ja hävitavaks. Puudub oskus ja võimalus kedagi-midagi armastada, pühenduda, hoolitseda.
        Inimene, kellest on saanud pigem masina osa kui loov isiksus, on tehnikast jäägitult sõltuv, ent ei märka ise seda väärastumise astet, kuna tal puudub teistsugune kogemus. Olles häälestatud üdini tarbimiskeskselt, on egotsentriliselt kanapimedaks muutunud inimene tegelikult katastroofiliselt abitu, sest ta on üksnes oma alale spetsialiseerunud. Ta ei mäletagi enam, et kunagi tegid inimesed endale ise süüa, et ka haritlased kasvatasid maakodudes köögivilja. Puude lõhkumise ja muru niitmine käiksid talle liiatigi üle jõu, sest tema keha on kasutamatusest jõuetuks ja saamatuks muutunud. Sporti teevad ainult need, kes on totaalselt spordile spetsialiseerunud. Isiksus lakkab end nägemast elu osana.

Perekond?

        Seda pole olemas. Egotsentrilised, linnastunud, tarbimiskesksed, üle-spetsialiseerunud inimesed ei vaja enda kõrvale teist inimest. Selle kohta, et kord kehtis inimkonnas loomulik perekondlik tööjaotus, ei viitsita enam ülekuhjatud andmebaasidestki lugeda. Mingit meeste ja naiste vahelist tööjaotust ei esine. Ka meeste ja naiste soolist vahet ei esine, sest mandunud kehad ei tooda hormoone ning kui mingeid häguseid soolisi vajadusi peaks tekkima, aetakse see asi küberseksi korras ära. Pool-naiste munarakud on nagunii elujõuetud ja pool-meeste spermas ei leidu spermatosoide. Inimkonda taastoodetakse laboratooriumides. Varasematel aegadel armastatuga jagatud hingelähedust ei vajata enam, aseaine selleks on kompuutrites küll olemas - ent seda tarbitakse haruharva.

Sõpruskond?

        Mis see veel on? Inimeste vahel valitsevad üksnes funktsionaalsed suhted. Inimesel on eriala ja ülesanne masinavärgis, mitte midagi nii iganenut nagu sõpruskond. Mingite sõpradega lävimiseks pole aega ega energiat. Inimene funktsioneerib tööalaselt, omandisuhetes, tarbimismaastikul. Huvisid ja suundumisi, millele sõprus rajada, pole tal enam ammu.

Rahvus?

        Ajalooline pisifakt, et kunagi oli maailmas olemas eesti rahvus, unustatakse kiiresti. Geneetiliselt pole eestlasi juba nii ammu juurde sündinud, et on mõttetu otsida inimesi, kellel oleks kunagisi eestlase tunnuseid. Kultuuriliselt pole ühelgi välja surnud väikerahval ühtki pidepunkti - ei emakeelt, rahvuskeelset haridust, kirjandust, teatrit. Riigikeelest rääkimata. Kuna ohjeldamatu eurostumine ja ka amerikaniseerumine on hävitanud kõik rahvustunnused, elavad ajaloolisel Eestimaal läbisegi kõigist kunagistest rahvustest inimesed. Ent ühelgi valge, kollase ega musta rassi esindajal, kes siinset maad asustavad-kasutavad pole enam rahvust. Kõiki funktsioone täidetakse ülemaailmses inglise keeles - ja ongi kõik.

Riik?

        See siin on midagi formaalse linnriigi sarnast, mille tinglikud piirjooned on kaardil tähistatud punktiiriga. Pole oma keelt, võimustruktuure, lippu, vappi, raha - ega üldse mingit butafooriat-sümboolikat, järelikult pole ka riiki. Siinne paikkond allub eurokeskusele. Ja on servast servani linnastunud. Metsa ei kasva siin enam ammu, põlluharimisest loobuti veel varem. Kogu territoorium on kaetud linnastuga, mis moodustab sisuliselt praeguse Tallinna satelliit- ja eeslinnade võrgustiku.

Maailm?

        Kogu planeet on loodusvarad lõplikult ammendanud. Samas pole inimkonnal muud võimalust kui üha uut sünteetikat juurde toota, sest totaalne saastatus ei võimalda siin kasvatada ei elus toitu ega looduslikke tooraineid. Välja surnud siidiusside, villa-lammaste, puuvillapõõsaste ja isegi puu- ja juurviljade kohta võib vaid kompuutrikuvarilt pilte vaadata. Kuna Maa energiavarud on täiesti otsas, tuhnib agressiivne, piiritu omanikutundega inimkond kosmoses ringi ja otsib teistelt planeetidelt maavarasid. Maailma võimaluste ammendumine põhjustab järjestikku suuremaid ja väiksemaid sõdu. Ühel hetkel tekib totaalse Halva kuhjumine - Maa ei kannata toimuvat välja. Veelgi kaugemas tulevikus puruneb maakera kildudeks ja pihustub mürgiseks kosmiliseks tolmuks, mis jääb aastatuhandeteks ohustama elu teistel planeetidel.

Ülemaailmses rahuriigis

        Mis saab maailmast ja aga Eestist siis, kui helgeimad tulevikulootused saavad tegelikkuseks? Kuidas elab inimkond - eestlased teiste seas - pärast kõigi kriiside läbimist ja õigete valikute tegemist? Kui meie planeedil läheb paremini kui ükski optimistlik prohvet ennustada söandab, siis...

Isiksus

        Inimesed on jõudnud üldise ja ühise kirgastumiseni. Meie sajandi rabelemine, ebakindlus ja ühiskondlikest kataklüsmidest tingitud pidetus on ületatud. Inimesed teavad, mida ja milleks nad siinilmas teevad. Lastele antakse mitmekesine, sügavalt mõttestatud haridus. Tänu sellele on kõigi isiksuste anded ja eeldused loovalt välja arendatud ning igal inimesel on tahe, oskus ja võimalus täisväärtuslikult ennast teostada. Eneseteostuse juures on olulisim isiksus ise - ta ei looda liigselt tehnikale. Suurim looja ja tegutseja on inimese süda ja mõistus. Vaimne kirgastumine sujub ladusalt ja saab rahulikus-looduslikus keskkonnas, koos loomade-taimedega elades kontakti kosmilise kõiksusega. Kirgastunud isiksuse jõud on terviklik korrapära.

Perekond

        Vajadus armastuse ja hingeläheduse järele on aidanud inimestel teha vabatahtliku valiku monogaamse paaris-abielu heaks. Näiline voli vabalt ringi seksida ja partnereid vahetada on viinud ühest küljest hingelise kriisini, mille leevenduseks tarvitatud narkootikumid on viinud õpetlikult paljud inimesed katastroofi äärele. Teisest küljest on perekondlike väärtuste ja stabiilsuse eitamine vallandanud aidsi-epideemia: ellu on jäänud need, kes näevad oma tulevikku ja tugevust perekonnas. Seejuures ei ole perekond üksnes mehe ja naise "majanduslik-pedagoogiline liit". Perekond on mitmete põlvkondade kindel liit. Lastel on tihe side lisaks vanematele ka vanavanemate ning onude-tädidega. Tasakaalukad inimesed on ammu loobunud eelarvamustest, et ämmaga on võimatu koos elada. On jõutud tarkuseni, et kõige loomulikum ja lihtsam majapidamise ja lastekasvatuse lahendus on kodus eneses. Erinevate põlvkondade kooselu annab lastele tegeliku ettekujutuse inimestevahelistest suhetest. Ei vajata kuigi palju koduabilisi ega lasteaedu - perekond saab kõigega ise, enesesisese tööjaotusega hakkama. Tasakaalukas inimene vajab lapsi, sest need annavad väe ja mõtte kogu tema elule ja tegevusele.

Sõpruskond

        Pärast egotsentrilist tehnifitseerumist on taas tekkinud heas mõttes inimkari. Ühised vaimsed ja eetilised tõekspidamised ühendavad inimesed tugevaks koosluseks. Sellesse kooslusse kuuluvad lisaks meie mõistes sõpradele ka nende vanemad ja lapsed. Ühine positiivne väli moodustub palju sügavamal tasandil kui ajutised külaskäigud ja pidutsemine. Sõpruskond on inimeste ülemaailmse kokkukuuluvuse tugev väljendus.

Rahvus

        Üha arvukamaks muutuv ja kindlalt välja kujunenud eestlaskond on kogu oma maa tihedalt ja ühtlaselt asustanud. Tugeval rahvusel pole juba ammu vähimatki põhjust väikerahvalikuks alaväärsustundeks. Eestimaa on kaetud jõulise eestikeelsete koolide võrgustikuga - mitte ainult suuremates linnades, vaid ka maa-asulates antakse kvaliteetset emakeelset haridust. Eesti teatrite ja teiste rahvuslike kultuuriasutuste maailmatasemel tegevust tuntakse kõikjal maailmas. Meie kultuur, haridus ja teadus edeneb seetõttu väga viljakalt, et rahvuskultuuri kandjaile leidub rahvuslikus majanduses vääriline rahaline tasu. Eesti on maailma ajaloos üks edukamaid ja terviklikemaid väikeriike, kelle progressi tuuakse eeskujuks nii neile riikidele, kes iseseisvuvad pärast Eestit, kui ka loiuks muutunud suurriikidele.

Riik

        21. sajandi Eestit juhib valitsus, kes on vaba igasugustest olnudaegade seostest ja vaimsetest kahjustustest. Meie riigis puudub korruptsioon ja võimukandjate sõltuvus ärist ja allilmast. Sõltumatu, eetiline valitsus on ehitanud Eesti tasakaalus, üleni elujõuliseks riigiks. Väikelinnade tähtsus ja elukvaliteet on üha kasvanud - nüüd on Tallinn tõepoolest Eesti pealinn, mitte Eesti ainus linn, kuhu kõik eluvaldkonnad kokku kuhjuvad. Lisaks tugevatele väikelinnadele on vägagi elus ka Eesti küla - igasuguste elualade esindajad elavad külades, kust arvuti-, telefoni- ja teedevõrgustik hoiab neid maailmaga kontaktis. Lisaks klassikalistele põllumajandusharudele, millega Eesti end täielikult ära toidab, on üha olulisem ka lina- ja õlitaimede, villa-lammaste ja mesipuude kindel koht meie maastikul. Sest nii Eesti kui kogu maailm on jõudnud loodusliku, energiasäästliku, ökoloogiliselt puhta elulaadini. Meie tööstus on puhas ja igas mõttes eetiline. Ja meie linnu ja külasid ümbritseb terve ja tugev mets, mis on pärast vahepealseid ahneid laastamisi jälle üles kasvanud. Eesti krooni kurss tõuseb iga aastaga.

Maailm

        Inimkond on avastanud uued energialiigid. Riietutakse puuvilla, linasesse ja villasesse kangasse - igasugune sünteetika tootmine on ammu lõpetatud. Keegi ei ahnitse lapsikul kombel kokku asju, esemeid ja väärtusi, mida ta ilmaski ära tarvitada ei jõua - olulised on vaimsed ja hingelised väärtused, mitte asine laiutamine. Maailmast on saanud turvaline rahuplaneet - keegi ei taha kelleltki midagi jõuga ära võtta, sest igaühel on just nii palju kui ta vajab. Ja inimene ei vaja ju õnneks kuigi palju käegakatsutavat. Silmaga nähtamatu Kõiksusega kokku kuulumine on 21. sajandil sedavõrd täiuslik, et meie siin ei oska seda veel ettegi kujutada.

www.agenda21.ee