Väikesi saareriike ohustavad nii looduskatastroofid, kui inimtegevus
Kool.ee-haridusportaal :: Väikesi saareriike ohustavad nii looduskatastroofid, kui inimtegevus Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVäikesi saareriike ohustavad nii looduskatastroofid, kui inimtegevus,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Väikesi saareriike ohustavad nii looduskatastroofid kui inimtegevus
Kaitsetus inimeste põhjustatud ja looduskatastroofide ees ähvardab elu ja heaolu väikestel saartel asuvais arengumais. Pisikesi saareriike ähvardavad ka saastumine ning ülekalastamine.
Mõnel väikesel saareriigil, näiteks India ookeanis asuvail Komooridel, tuleb rinda pista ka mageveepuudusega. See on põhjustatud nii põhjavee saastumisest, kui ka vee liigsest kasutamisest.
Haruldasi taime- ja loomaliike ähvardab ka elupaikade kaotus ja võõrliikide sissetung. Eriti on võõrliikidega hädas Dominica ja Puerto Rico Kariibi meres.
Kõik need masendavad faktid ja palju muudki veel on kirjas ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP värskes aruandes olukorrast väikestes saareriikides. Olukorra arutamiseks ja väljapääsu leidmiseks korraldab UNEP kohtumise 10-14 jaanuarini Mauritiusel.
Aruanne valmis enne 26. detsembril Kagu-Aasiat tabanud hävitavat hiidlainet. Tsunami tagajärjed muudavad niigi masendava üldpildi veelgi kurvemaks.
UNEP-i tegevdirektori Klaus Töpferi sõnul tuleb pärast katastroofis kannatanute esmavajaduste rahuldamist tingimata keskenduda oluliste koosluste, nagu korallrahude ja mangroovisalude, päästmisele. Tähtis on ka töö õnnetuses tekkinud, näiteks keemiatehastest lähtuva, saasteohu kõrvaldamine. Saareriikidest said hiidlaines enim kannatada Maldiivid, mis võivad maakaardilt täielikult kaduda.
Raske on tsunami tagajärjel ka Šeišellide seisund. Mõned sealsed väikesaared on pea täielikult hävinud.
Töpferi kinnitusel vajavad UNEP-i abi paljud riigid. Koostöös ÜRO teiste organitega tahetakse abiandmisega peagi alustada.
UNEP-i töötajad tuletavad meelde, et mullujõulune hiidlaine pole esimene kord, kui väikesed saareriigid hätta jäävad. Mullu septembris laastas Grenadat orkaan Ivan. Hävis ligi 90 protsenti majadest, sealhulgas koolid ja haiglad. Ka infrastruktuuridest, nagu teedest, ei jäänud suuremat järele. Saarlastele elatist pakkuvad banaanikasvatused hävisid pea täielikult ning maru rüüstas ka 90 protsenti metsast. Kokku tekitas torm saarele kahju kolme miljardi dollari eest.
Maailma ühe suurima taaskindlustuskompanii, UNEP-i finantsalgatusse kuuluva Munich RE andmeil on just veega seotud õnnetused tõusuteel. Möödunud aasta esimese kümne kuuga tõusid kindlustuskahjud 35 miljardi dollarini. Sellist kahjusummat pole kindlustustel kunagi varem kanda tulnud. Kindlustamata vara aga hävis koguni 90 miljardi dollari eest.
Kuid ka saastumist ei tasu alahinnata. Paljudes saareriikides on saastunud juba nii põhjavesi, pinnavesi kui ka märgalad. Rannikukeskkond käib alla ja selle käigus hävivad korallrahud ning kaunid liivarannad.
Hädine jäätmekäitlus ähvardab nakkushaiguste, eriti malaariaga. Suurim on malaariaoht Madagaskaril (mis pole küll eriti väike saareriik) ja Komooridel.
UNEP-i materjalide põhjal Arni Alandi
 | |
| |
|
