Kariibi saari ähvarda- vad muutuvad keskkonnaolud ja reostus

Kariibi saari ähvardavad muutuvad keskkonnaolud ja reostus

Reisilaevadelt, tankereilt ja muilt veesõidukeilt pärinev saaste ähvardab Kariibi saareriikide keskkonda, hoiatab ÜRO keskkonnaprogramm UNEP.

Tegu pole Kariibide ainsa probleemiga. Paradiislikeks peetavail saartel kipub nappima ka magevett. Seda ei jätku eeskätt põldude niisutamiseks, viimasel ajal on puudus isegi joogiveest. Eriti suur on häda Kariibi mere idaosa riikides: Antigua ja Barbudas, Barbadosel ja St Kitts ja Nevises.

Nagu sellest veel vähe oleks, ähvardavad väiksed saared jääda kuhjuvate prügihunnikute alla. Saari reostavad nii olme- kui tööstusprügi, sellest saastub põhjavesi ja rannikuveed. Näiteks on vaid 13 protsendil St. Lucia elanikest ligipääs kanalisatsioonile. Ülejäänud viskavad oma solgi kuhu juhtub.

Kariibe külastab igal aastal 50 000 laeva ja 14,5 miljonit turisti. Seega võib piirkonna laevaliiklust pidada üheks kõige intensiivsemaks maailmas.

Umbes 70 protsenti Kariibide elanikkonnast elab linnades ja külades, mis pea kõik asuvad tundlikel rannaaladel. Asulaid ohustab tõuseb merepind ning üha sagenevad tormid ja orkaanid. Möödunud aastal sai marutuultes surma tuhandeid Kariibi saarte elanikke ning tormid põhjustasid miljonite dollarite ulatuses kahju.

UNEP-i tegevdirektori Klaus Töpferi sõnul on Kariibide rahvad keskkondlikult ja majanduslikult kõige haavatavaimad maailmas. “Paljud neist elavad geograafiliselt ebakindlail aladel ning neile vajalikke loodusvarasid, näiteks magevett, leidub väga piiratud hulgal.” selgitab Töpfer.

Töpferi kinnitusel lasub rahvusvahelisel kogukonnal kohustus säilitada Kariibi saarte unikaalseid kultuure jagades nendega oma varasid, andes neile jätkusuutlikke tehnoloogiaid ning aidates sealseil valitsustel, tööstusel ja kodanikeühiskonnal praegusest madalseisust üle saada.

The Washington File'i põhjal Arni Alandi

printerisõbralik versioon esita küsimus