Ka Lõunamandril kisub soojaks

Ka Lõunamandril kisub soojaks

Üleilmse kliimasoojenemise tagajärjel on Antarktika hoogsalt lagunema hakanud. Sulavesi tungib järjest sügavamale igijäässe, murendades mandriservast lahti suuri jäälahmakaid, mis põhja poole rännates inimestele kliimamuutust meelde tuletavad.

Briti Antarktikas tegutsevad teadlased teatavad, et mitmel pool Antarktika poolsaarel haljendab rohi. Seda ka paikades, kus kunagi varem pole täheldatud midagi peale külmunud pinnase. Amundseni mere äärsed liustikud jäävad järjest õhemaks, nagu ka sealtkandi jääkilp ise.

USA kosmoseagentuuri NASA ja Tšiili teadlased üritavad välja selgitada, mis Lõunamandril õigupoolest toimub. Selleks sooritavad nad Antarktika kohal lende Tšiili mereväele kuuluva lennukiga Orion P-3, mis on varustatud vajalike uurimisvahenditega. Teiste kallite ja keeruliste riistapuude hulgas on lennuki pardal laser, mis tulistab 5000 valgusimpulssi sekundis. Valgusimpulsside abil kaardistatakse jääpinda. On ka jäädläbivate kiirtega radar jääkilbi paksuse mõõtmiseks, magnetomeeter ja mitu digitaalkaamerat.

Enamikus Antarktika osades on vaatlusi sooritatud vähem kui pool sajandit. Enamik infost on kogutud satelliitide ja ülelendude abiga ning on veidi üle kümne aasta vana. USA ja Tšiili uurijate ühistöös aga selgub, milline oli kliima Lõunamandril tuhandete aastate eest. Ühtlasi on juba välja tulnud, et tuhandete aastate jooksul pole seal praegusega võrreldavat kliimamuutust olnud.

Mõned teadlased väidavad isegi, et Antarktika kohal laiutanud osooniaugu kahanemine kiirendab sealkandis kliimamuutust. Kui ka selle väljavaateta on Lõunamandri olukord piisavalt hirmutav. Mis jäisest mandrist edasi saab ja kuidas see ülejäänud maailma mõjutab, sellele võib vastust anda aga vaid edasine uurimistöö.

New York Timesi põhjal Arni Alandi

printerisõbralik versioon esita küsimus