Aine kolm olekut
Kool.ee-haridusportaal :: Aine kolm olekut Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAine kolm olekut,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Aine kolm olekut
Nagu teada, on aine kolmes olekus - tahkes vedelas ja gaasilises.
Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu.
Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte.
Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel.
Gaase iseloomustavad järgmised omadused: gaasidel ei ole oma kuju ja kindlat ruumala, nad täidavad üleni neile antud ruumala ja on tuhandeid kordi paremini kokkusurutavad kui vedelikud.
Kas üks aine võib olla kolmes erinevas olekus? Jah. Vesi, jää ja aur.
Kuidas erinevad tahkised, vedelikud ja gaasid üksteisest aineehituse seisukohast? Jää vesi ja veeaur on ühe ja sama aine , nimelt vee, kolm olekut. Seega on jää, vee ja veeauru molekulid kõik ühesugused. Järelikult ei erine aine kolm olekut mitte molekulide, vaid nende paigutuse ja liikumise poolest.
Gaasides on molekulide kaugused suured, molekulide endi mõõtmetest palju kordi suuremad.
Vedelikus paiknevad molekulid nii tihedalt, et vahemaa kahe molekuli vahel on molekulide enda mõõtmetest väiksem. Sellisel kaugustel on molekulidevaheline tõmbejõud juba märgatava suurusega ja vedelik säilitab harilikes tingimustes oma ruumala. Samas pole tõmbejõud aga nii suur, et vedelik saaks säilitada oma kuju. Vedelikku kokku surudes hakkab mõjuma tõukejõud, seepärast ongi vedelikke nii raske kokku suruda.
Tahke keha säilitab oma ruumala ja kuju, sest külgetõmme tahke keha molekulide vahel on veelgi suurem kui vedelike molekulide vahel.
Enamikel tahketel kehadel (näiteks jää, naftaliini, metallide) osakesed (molekulid või aatomid) on paigutatud kindla korra järgi. Selliseid tahkeid kehi nimetatakse kristallideks. Aineosakesed sellistes kehades küll liiguvad, kuid teevad seda kindla punkti ümber - s.t. nad võnguvad oma tasakaaluasendi ümber.
Jäta meelde!
- Aine kolmes olekus - tahkes vedelas ja gaasilises.
- Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu.
- Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel
- Gaase iseloomustavad järgmised omadused: gaasidel ei ole oma kuju ja kindlat ruumala, nad täidavad üleni neile antud ruumala ja on tuhandeid kordi paremini kokkusurutavad kui vedelikud.
- Aine kolm olekut ei erine mitte molekulide, vaid nende paigutuse ja liikumise poolest
- Gaasides on molekulide kaugused suured, molekulide endi mõõtmetest palju kordi suuremad
- Vedelikus paiknevad molekulid nii tihedalt, et vahemaa kahe molekuli vahel on molekulide enda mõõtmetest väiksem
Tahke keha säilitab oma ruumala ja kuju, sest külgetõmme tahke keha molekulide vahel on veelgi suurem kui vedelike molekulide vahel.
 | |
| |
|
