Mis on Sámo riik?

Mis on Sámo riik?
SIIRI VOMM
TÜ tšehhi keele tudeng

Suure rahvasterändamise lőpul liikusid slaavlaste järel Kesk-Euroopasse türgi hőimude survel avaarid ja jőudsid 6. sajandi teisel poolel endisesse Rooma provintsi Pannooniasse.

Mőned slaavi hőimud olid ilmselt avaaride vőimu all. Nn. Fredegari kroonika järgi (kirjutatud u. 660 Burgundias) kasutasid avaarid neid sőjalistes aktsioonides, kogusid neilt tribuuti ja tarvitasid vägivalda nende naiste kallal. Järgmine slaavlaste pőlvkond - avaaride ja slaavi naiste pojad - hakkas avaari ülemvőimu vastu vőitlema. Frangi kuninga Chlotar II valitsusajal 623-624 toimus avaaride vastu suur ülestőus, millega liitus ka frangi kaupmees Sámo oma kaaskonnaga. Nende käe all langes palju avaare ja ilmselt sellepärast valisid slaavlased Sámo endale kuningaks. Tema valitsuse ajal peeti avaaride vastu mitmeid sődu.

Sámo riik suutis püsida lahingutes nii avaaride kui frankide vastu. Aastal 631 sattus Sámo sőjalisse konflikti Frangi riigiga. Frangi kuningas Dagobert I (629-638) alustas slaavlaste vastu sőda kolmest küljest. Kui langobardid ja alemannid saavutasid lahinguis edu, sai Dagoberdi juhitav frangi vägi lüüa Wogastisburgi all (Wogastisburgi asukoht on tänaseni teadmata). Peale vőidukat lahingut ründasid slaavlased Frangi kuningriiki. Sőjakäigu tulemusena lői Frangi riigist lahku serbi vürst Drevan ja läks Sámo poole üle.

Sámo riigi piirid ei ole täpselt teada, samuti tema keskus. Suurem osa Sámo riigi territooriumist asus Tšehhias, edelas ulatus riik arvatavasti Ees-Alpideni, loodes liitus sellega Serbia. Vähem andmeid on lőunapiiride kohta, mis ilmselt asusid Bratislava kandis.

Sámo riik rajanes hőimude liidul, tegeldi pőllumajandusega, käsitööga (nn. Praha keraamika) ja käidi röövretkedel naabermaades. Fredegari kroonika järgi valitses Sámo 35 aastat, tema surma järel riik lagunes.

5 / 1 9 9 8 A U G U S T HORISONT

printerisõbralik versioon esita küsimus