Lühendamise põhimõtted

Lühendamise põhimõtted

Millal lühendit kasutada?

Seadusnimetuste lühendid on asjakohased eelkõige ametkondlikus tarvituses, nagu põhikirjalistes aktides, kohtupraktikas, trahvimäärustes, ametkondlikus kirjavahetuses jm. Üldisemas tarvituses (ajakirjanduses jm) tuleks lühendeid võimalikult vältida. Kui neid on siiski vaja kasutada, tuleks esmakasutusel tingimata ära näidata nimetuse täielik kuju, nii nagu see on üldine tava muudegi lühendite puhul.

Lühendamise põhimõtted

Lühendamise võimalusi on palju. Õigusterminoloogiakomisjon kinnitas 1995. aastal seadusnimetuste lühendamisel alusena Rein Kulli väljatöötatud põhimõtted. Avaldame need koos mõningaste täiendustega uuesti.

• Lühendamisel tuleb lähtuda akti nimetuse põhiosast, jättes kõrvale täiendosa Eesti Vabariigi ja sekundaarsed sõnad, nt kohta, ja, ning jms (Eesti Vabariigi põhiseadus = PS).
• Tuleb kasutada suurtähtlühendeid, mis moodustatakse nii, et võetakse sõna (sh liitsõna moodustavate sõnade) algustäht (asjaõigusseadus = AÕS).
• Pikema nimetuse puhul tuleb lähtuda kõige iseloomulikumate sõnade algustähtedest (enamsoodustusre?iimi tollimaksu seadus = ETMS). 
• Kokkulangevate lühendite eristamiseks tuleb appi võtta lisatähed, s.o täiendada suurtähtlühendit mõne väiketähega. Tavaliselt on see suurtähele järgnev väiketäht. (haridusseadus = HaS, söödaseadus = SöS, mahepõllumajanduse seadus = MPõS). Otstarbekas on sel juhul kasutada väljakujunenud täheühendeid, nagu notariaadiseadus = NotS, tsiviilseadustiku üldosa seadus = TsÜS, veterinaarkorralduse seadus =VetKS, raudteeseadus =RdtS.
   

Varem moodustatud lühendite korrigeerimine ja asendamine

Seadusnimetuste lühendeid on seaduste jõustamist silmas pidades järk-järgult avaldatud Õiguskeeles (1/1995, 1/1997, 1/1999 ja 3/2001). Seisuga 31. detsember 1999 on see loetelu ka „Ametniku keelekäsiraamatus". Et uusi olulisi seadusi tuleb üha juurde, tuleb ka lühendiloetelude avaldamist jätkata. Samas on paras aeg seni tehtu kriitiliselt üle vaadata ning kõrvaldada ebakohad ja kokkulangevused.

Loetelude läbivaatamisel ilmsiks tulnud probleemid on osalt tingitud nimestiku tükkhaaval tegemisest, osalt praktikas kujunenud teistsugusest kasutusest.

Näiteks lühendiga HMS on seni tähistatud hasartmänguseadust. Et aga Riigikohtu asjaajamises märgitakse selle lühendiga haldusmenetluse seadust ja see tava on juba juurdunud, tuleks vähem tsiteeritava hasartmänguseaduse tähistamiseks kasutada lühendit HasMS. Hasartmängumaksuseadust märgitagu aga lühendiga HasMMS.

Karistusseadustiku lühendina on kasutusse tulnud lühend KarS, varem väljapakutud KaS-i asemel. Süsteemsuse huvides peaks siis välja vahetama ka karistusregistri seaduse lühendi KRS ja hakkama kasutama lühendit KarRS. Varem pakutud KRS on ebaõnnestunud ka seetõttu, et sama lühendiga  tähistatakse ka kinnistusraamatuseadust.

Praktikas on sageli hakatud loetelus pakutust erinevalt lühendama järgmisi seadusnimetusi:
isikuandmete kaitse seadus - IKS (IAKS-i asemel); kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus - KOVVS (KOVS-i asemel); riigilõivuseadus - RLS (RLvS-i asemel);
välismaalaste seadus - VMS (VS-i asemel); riikliku statistika seadus - RStS (StS-i asemel).

Lühendimoodustuse üldpõhimõttele ei vasta lühendid RkKS (Riigikogu kodukorra seadus) ja RkTS(Riigikogu töökorra seadus). Paremad on RKKS ja RKTS.

On mitmeid lühendite kokkulangemise juhtumeid.

Lühendiga AVS, millega on tähistatud nii avaldustele vastamise seadust kui ka autoveo-seadust, oleks otstarbekas tähistada avaldustele vastamise seadust. Autoveoseaduse lühend võiks olla AutoVS.

KSS tähistab loendis nii keskkonnaseire seadust kui ka kohtuniku staatuse seadust. Eristusena pakume välja uue lühendi keskkonnaseire seaduse jaoks - KeSS, KSS jääks tähistama kohtuniku staatuse seadust.

KTS tähistab nii kaitseväeteenistuse kui ka kohtutäituri seadust. Otstarbekas oleks kasutada kaitseväeteenistuse seaduse lühendina KVTS-i, KTS jääks tähistama kohtutäituri seadust.

TTS tähistab nii tööturuteenuse seadust kui ka tollitariifiseadust. Vahetegemiseks tuleks võtta tööturuteenuse seaduse lühendina kasutusele lühend TTTS, TTS võik s tähistada tollitariifiseadust.

Pikkade nimetuste lühendamisest

Ideaalne lühend on lühike, läbipaistev ja suupärane. Niisugust on võimalik moodustada hästi vormistatud nimetusest. Raskusi tekitavad pikad, keerukalt sõnastatud, sageli koguni lühikest teemaarendust sisaldavad pealkirjad. Nendest enam-vähem vastuvõetavat lühendit moodusta-des tuli teha valik oluliste ja vähem oluliste mõistete vahel või otsustada dominantmõiste alusel. Nagu iga valik, on see sageli tunnetuse ja tõlgenduse asi, paljuski meelevaldne ja vaieldav. Sel viisil moodustatud lühendite puhul ei saa olla kindel, et neid innukalt kasutama hakatakse.

Näited

Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus = IORTS (intellektuaalse omandi rikkumiste tõkestamise seadus)

Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus = NRAPS (nimetatavate riigiametnike palkade seadus)

Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadu - KrVKS (kriminaalvastutuse korra seadus)

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus = OkupS

Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus = PorTS

Allikas: www.just.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus