et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Mida arvasid möödunud sõja ajal sakslased eestlastest

Kool.ee-haridusportaal :: Mida arvasid möödunud sõja ajal sakslased eestlastest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMida arvasid möödunud sõja ajal sakslased eestlastest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Mida arvasid möödunud sõja ajal sakslased eestlastest

Sakslaste, nagu kõigi teiste suurrahvaste juures, on teiste rahvuste tundmine olnud alati  nõrk. Sõja jätkudes saabus olukord, kus saksa okupatsiooni võimukandjad ja saksa ohvitserid ning sõdurid pidid minema “koolipinki“ et õppida tundma okupeeritud rahvaste ajalugu, päritolu, kultuuri, majandust, iseloomu ja palju muud, mis vajalik sõbraliku läbisaamise ja üksteise mõistmise rajamiseks kahe erineva rahvuse vahel.

1944. a. algul ilmus „Politischer Dienst für SS u. Polizei“ väljaandel lühike kokkuvõte: "Über die Geschichte und den Charakter der Esten". 1)  Seda on tänapäevalgi huvitav lugeda.

Esmalt antakse väljaandes ülevaade eestlaste territoriaalsest paiknemisest ja järgnevalt eestlaste rassilisest päritolust ja kujunemisest.  Väljaandes öeldakse, et ajalooliste uurimuste põhjal on kindlaks tehtud eestlaste asumine praegusele territooriumile umbes 1500 aasta eest. Rassiliselt koostiselt olevat eestlased segarahvas koosnedes võrdsetes osades idabalti ja põhjarassi sugemetest. Kuid puhta põhjarassi sugemete esinemine eestlaste juures olevat protsentuaalselt peaaegu sama kui sakslaste juures.

Ajalooline ülevaade Eesti kohta on enam-vähem tõsioludele vastav, mainitakse eestlaste ja Eesti territooriumi kuuluvust Lääne-Euroopa kultuurkonda ja eestlaste sõjalist panust ajaloo kestel venelaste vastu. Kõneldakse kiitvalt eestlaste võitlusest kommunistide vastu 1918-1920. a. ja sellele järgnenud suurest kultuurilisest ja majanduslikust tõusust lühikese iseseisvuse jooksul, mis pälvinud kõigi kultuurrahvaste tunnustuse. Eesti poliitilise hoiaku kohta öeldakse väljaandes:

"Eesti poliitiline hoiak on siiski veel praegugi mõjutatud Põhjamail valitsevast liberalismist. Ranget neutraliteeti peetakse parimaks vahendiks, et jääda puutumata võimalikest konfliktest ja sündmustest. Olles tõsise kommunistliku ohu all, arvestati mingist romantilisest soovunelmast tingituna inglaste ja Rahvasteliidu abiga."

Järgnevalt kirjeldatakse seda, mida tõi kommunism Eestile ja eestlastele aastase terrorire˛iimiga ja kuidas eesti metsavennad alustasid relvastatud aktsioonidega Saksa - N. Liidu vahelise sõja puhkedes. Tunnustavalt kõneldakse sellest abist, mida eesti metsavennad ja tsiviilelanikkond pakkus sakslastele.

Lõikes "Olukord tänapäeval" rõhutatakse head koostööd kindralkomissariaadi ja omavalitsuse (Landeseigene Verwaltung) vahel, millise koostöö viljana olevat Eestis palju suudetud kõrvaldada aastase kommunistliku hävituse jälgedest.

"Eestlaste olulisemad iseloomujooned on kinnisus ja jonnakus. Eestlane on erakordselt vaikiv ja kord omaksvõetud arvamusest peab ta murdmatult kinni. Ta hindab tagasihoidlikkust ja väärikust esinemises ja häbeneb oma poolehoidu või tunnustust väljendada paljusõnaliselt.

Eestlane eelistab vähesõnalisust ka teiste juures: kus teod osutamata jäävad, seal pole eestlaste poolehoid võidetav enam ei hea sõna ega pealekarjumisega (Anschreien). Oma ülemuste ja juhtide suhtes vaatavad eestlased väga kriitilise pilguga. Eestlaste juures suudavad end maksma panna ja hindamist leida ainult teovõimelised ja suure isikliku vaprusega juhid.

Eestlased üldiselt on tugevad iseseisvas mõtlemises. Abstraktsed ideed ei leia eestlaste juures mingit kõlapinda ja nende eest pole nad nõus võitlusse astuma. Kui aga eestlane on veendunud, et hädavajalikkus nõuab kogu panust -- nagu seda nõuab käimasolev sõda - siis rakendub eestlane meelsasti ja võitleb vahvalt.

Eestlaste juures esineva erilise omadusena väärib esiletõstmist nende kiindumus oma kodukoldesse ja kodusse, mis sageli võib väljenduda selliselt, et eelistatakse täielikku eraldumist ühisüritustest. Tugevasti arenenud individualism eestlaste juures läheb sageli ka nii kaugele, et omahuvid tõstetakse kõrgemale ühishuvidest. Paljudele eesti põllumeestele tähendab oma maalapp rohkem kui mõiste isamaa. Kes kunagi peaks julgema ohustada eestlase eraomandit, sellega astutakse kohe võitlusse ja võideldakse metsikuse ja raevuga. Sellepärast vihkavadki eestlased kommuniste üle kõige.

Et eestlaste poliitilist ja maailmavaatelist hoiakut õieti mõista, selleks on soovitav pidada silmas järgmist:

Lääneeuroopalik liberalism on eestlaste juures omandanud suure mõju selle tõttu, et Versailles' rahulepingu sõlmimisel, seega ka Eesti Vabariigi rajamisel, selline maailmavaateline suhtumine oli kõikjal Euroopas võitnud eesõigustatud positsiooni. Eesti demokraatlike parteide valitsemisviisid jätsid mitmel puhul mõndagi soovida, kuid ei toonud kunagi kaasa selliseid kogemusi, mille poolest see süsteem end Saksamaal põlatavaks oli teinud. Sellise hoiaku põhjused olid tingitud sellest, et Eestis olid riigijuhtimise probleemid oluliselt lihtsamad.

Eesti, kui väike agraarriik, ei tundnud vähemusrahvuste probleeme. Polnud mingeid juudi probleeme, kuna väikesearvuline juudi kogukond ei omanud Eestis ei poliitilist ega majanduslikku mõjuvõimu. Küll olid juudid Eestis teataval määral põlatud, kuna nad olid kapitalitugevad. Ka polnud Eestis politiseerivat kirikut. Kõige selle tulemusena on seletatav, miks eestlastel alati ei jätku mõistmist selliste poliitiliste küsimuste vastu, mis rahvussotsialistlikul Saksamaal huvide esireas seisavad. Sakslaste probleemid jätavad eestlased ükskõikseks, sageli on eestlaste hoiak isegi tõrjuv nende suhtes, kuid ühes hädavajalikkuses on eestlased meiega ühel arvamisel: bolševismivastase võitluse vajaduses.

Sakslastesse suhtumine oli sajandeid tingitud suhetest, mis valitsesid pärisorjade-eestlaste ja sakslaste-feodaalisandate vahel. Mälestused nendest aegadest varjutavad praegugi veel suhteid mõlema rahva vahel, kuigi feodaal-aadel on ammugi kadunud ja maalt lahkunud ja 1941. a. asetleidnud vabastamine kommunismist saksa sõdurite poolt on kõigis eestlaste kihtides sügavaima tänuga vastu võetud.

Sellest hoolimata on esinenud üksikjuhtumeid, mil mõningad sakslased, kes Juhi sõnu Euroopa rahvasteühtlusest pole suutnud õieti mõista, kohaliku rahvaga lävimises on teinud vigu, mis enam kuigi kergelt pole heakstehtavad. Et tulevikus selliseid vigu vältida, on vaja silmas pidada järgmist:

"Ei tohi eestlaste suhtes tarvitada sellist tooni ega kõnetusviisi, nagu see seni mujal idas on olnud õige ja hädavajalik. Eestlaste juures annab see vastupidiseid ja meile kahjulikke tulemusi.

Eestlased pole kunagi olnud silmakirjateenrid, vaid kohustusteinimesed, usaldusväärsed, kuid uhked, kelle usaldust pole kerge võita. Nad on truumad seal, kus nende autundele koputatakse ja neid väärikalt koheldakse ning sellel pinnal on eestlaste ja sakslaste vaheline sõprus sügavaimalt ja tugevaimalt viljeldav. Seda on näidanud idarinde lahingutes eestlaste ja sakslaste vahel sõlmitud relvavendlus."  


1) Eestlaste ajaloost ja iseloomust

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 28. 11. 2010. 11:36

Time: 0.0423522 s.