Sissejuhatus

Sissejuhatus

21. sajandil kuuluvad inimese garderoobi kindlasti aluspüksid. Nende kandmine riiete all on nii iseenesest mõistetav, et nendest loobumine ei tule kellelegi mõttesse. Püksid pannakse lapsele jalga kohe, kui ta õpib poti peal käima, ja sellest saab talle harjumus kogu eluks.

Sageli tahetakse rohkem teada igapäevaste asjade ajaloost: välimusest, kasutamisest ja valmistamisest. Kui ülerõivaste kohta on varasemast ajast infot palju, siis aluspesu, sealhulgas aluspükste kohta väga vähe. Antud teemat ei ole puudutatud üheski eesti rahvarõivaid käsitlevas raamatus. See on muidugi mõistetav, sest pesu oli intiimne rõivaese, mitte teistele näitamiseks. Vanematelt inimestelt pesu kohta küsides selgus, et 20. sajandi algul polnud aluspükse veel paljudel naistel. Sellest tekkis ka küsimus: millal hakati aluspükse kasutama ja mis seda mõjutas? Et mind huvitas rohkem maarahva rõivastus, kogusin infot aluspükste kasutamise kohta talunaiste hulgas. Selleks pidasin vajalikuks võtta vaatluse alla naiste aluspüksid Eesti Rahva Muuseumis (ERM) ja Tallinna Linnamuuseumis (TLM), sest nii saab võrdlusmomendi linna- ja maanaiste pükste erinevustest ja sarnasustest. Et ERM-is ei leidunud Eesti saarte naiste aluspükse peale ühe paari Kihnust, tutvusin ka Saaremaa Muuseumi (SM) kogudes leiduvate naiste aluspükstega. Esemete vaatlemisel võtsin ajaliseks piiranguks 1940. aasta, sest selleks ajaks oli aluspükste kasutamine juba üldiseks saanud ja tarvitati enamasti vabrikupesu.

Artiklis on kirjaliku allikmaterjalina kasutatud ERM-i etnograafilist arhiivi (EA) ja korrespondentide vastuseid (KV). Enamik KV-sid selles artiklis on vastused küsimuslehele (KL) nr 178 – „Küsimusi rõivastusest I osa. Kodanlik periood“. Küsimustiku koostas R. Piiri 1986. aastal ja see puudutas riietust, sh aluspesu, perioodist 1920–1940. H. Pärdi artikkel „„Loomulike vajaduste“ rahuldamise viisid Eestis 20. sajandi algupoolel“ (2002) käsitleb käimlate kasutamise kultuuri ja annab kinnitust pükste üldise mittekasutamise kohta sel perioodil. TLM-i raamatukogus leiduv „Die Welt der Frau“ (1909) annab ülevaate jõukama linnarahva pesukandmisest 20. sajandi algul. Suurt abi artikli kirjutamiseks pakkus ERM-i raamatukogus leiduv M.-L. Heikinmäki koostatud uurimus naiste aluspükste kasutuseletulekust Soomes „Mitä hameiden alla“ (1967). See töö hõlmab kõikidesse ühiskonnaklassidesse kuuluvaid naisi üle kogu maa kahe viimase sajandi vältel. Uurimus on tehtud ajal, mil olid elus veel naised, kes mäletasid aega, mil aluspükste kasutamine ei olnud üldine. Seega on selles kirjutises esitatud pükste kasutuseletuleku kohta väga üksikasjalikke andmeid, mida on hea võrrelda analoogsete teadetega Eestist. Samuti saab võrdluses Soome materjalidega teha oletusi Eestis puuduva teabe kohta.

printerisõbralik versioon esita küsimus