et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Ühistegevusest

Kool.ee-haridusportaal :: Ühistegevusest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÜhistegevusest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Ühistegevusest. “Ühenduses on jõud” ] [ Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises – sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid. Milleks õpime? ] [ Ühistegevus vajab häid ja ausaid inimesi ] [ Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund. Vaheltkaupleja. Eksportöör. Importöör ] [ Õpilaskooperatiiv ] [ Õpilaskooperatiiv (järg) ]
[ Õpilaskooperatiiv (teine järg) ] [ Ühispankade tekkimine ja areng ] [ Vara ja elu kindlustus vastastikuse omaabi korraldusel ]

“Ühenduses on jõud”

Võtame oma harilikust koolitööst pisut vaba aega ja ajame lõbusat ajaviitejuttu.

Kõnele, kuidas saatsid oma aja mööda vahetunnis! Jutustage, millega teotsete suvel, kus ja kuidas veedate aega! Missuguseid mänge mängite sügisel ja kevadel ilusa ilmaga? Aga mis teevad lapsed talvel vabal ajal õues?

Lapsed uisutavad talvel, kelgutavad . . .

Teate seda salmigi: „Küll on kena kelguga hangest alla lasta jne.” Ütle see lõpuni!

Aga missugusele tegevusele meelitab ilm siis, kui lumi on hästi sula, pehme ja puhas?

Siis ehitavad lapsed lumikindlusi, peavad lumisõda, teevad lumimeest jne.

Sõjas käsutatakse relva. Mis tarvitatakse lumisõjas relvaks?

Lumisõjas tarvitatakse relvaks väikest lumipalli.

Kui sellist väikest lumipalli hakata veeretama pehmes, sulas lumes, mis temaga siis sünnib?

Ta läheb siis järjest suuremaks.

Näita, kui kõrge lumipalli sa oled veeretanud. Kes teist on veeretanud suurema? Kes veel suurema? Miks sa suuremat ei veeretanud?

Ma ei jaksanud.

Aga sina?

Ma ka ei jaksanud.

Tema ei jaksanud, sina ka ei jaksanud, keegi vist ei jaksa. Siit peame järeldama, et sinu jõul on piir, millest sa üle ei saa ka pingutusega.

Peame meeles: Üksiku jõud ja võime on piiratud.

Aga on ometi lõbus vaadata suurele mürakale lumipallile. Ega see pea jääma nägemata. Ma arvan, et ka suure lumipalli saab veeretada. Kuid missugust jõudu vajab suur lumipall võrreldes väikesega?
Suur lumipall vajab ka suurt jõudu.

Kust siis võtta ehk kuidas moodustada säärane suur jõud, mille varal saaks veeretada suure, kas või maailmamüraka lumipalli?

Selle saab moodustada hulgast üksikjõududest, kui need ühendada ühiseks jõuks.

Jutusta, kuidas sa seda endale ette kujutad ja kuidas sellega tegelikult toime tuleksid!

Me hakkame veeretama ühte lumipalli kõik üheskoos, hulgani, ühiselt.

Kujutleme: keegi on veeretanud lumipalli laua kõrguse. Tahame ta nüüd ühiselt veeretada maailma suureks. Asume kõik, niipalju kui meid mahub, ümberringi ja hakkame lükkama. Mis sellest välja tuleb?

Sedaviisi ei tule sellest midagi välja. Pall — kas seisab paigal või läheb meie vahel puruks.

Milles siis seisab viga?

Me peame lükkama kõik ühele poole, ühises suunas.

See ongi tähtis. Ühise jõu saab moodustada siis, kui kõik üksikjõud töötavad ühes ja samas suunas, ühises sihis, ühise eesmärgi poole ja üksmeeles. Kui aga üks osa, olgugi sama ettevõtte juures, töötab vastupidises sihis või lihtsalt vastu, nagu öeldakse, siis ühe poole jõud läheb vastase hävitamiseks ja ettevõte, nagu nägime, puruneb nende vahel.

Kui aga kõik lükkavad ühes sihis, siis pääseb pall veerema, ja mida suuremaks ta läheb, seda rohkem mahub üksikjõude juurde tulema. Pall kasvab ja jõud kasvab. Nüüd ei taba meie enam seda piiri, kuhu pall võiks seisma jääda. Samuti ei taba meie piiri ka osavõtjate arvule, kes moodustavad selle ühise jõu. Sellest järeldame, et ühisel jõul ei ole ette näha säärast piiri, nagu üksiku jõu juures.

Peame meeles: Ühine jõud on piiramatu.

Kuidas nüüd nimetada säärast tegevust, kus hulk inimesi teotsevad ühiselt, üksmeeles, ühises sihis selleks, et saavutada endi huvides suuremaid tulemusi?

Säärane tegevus on ühistegevus.

Suure lumipalli veeretamiseks pidime teotsema ühiselt, sest ta vajas meilt suurt jõudu. Missugune jõud peitub siis ühistegevuses?

Ühistegevuses peitub suur jõud.

Asendame sõna „ühistegevuses” sõnaga „ühenduses” ja sõna „suur” jätame lausest hoopis välja. Missuguse tuntud rahvasõna saame siis?

Siis saame rahvasõna: „Ühenduses on jõud”.

Kirjutame selle lause tahvlile. Loeme seda kõik koos.

Peame meeles: Ühenduses on jõud. Ehk: „Ühendus teeb tugevaks”.

Juhime tähelepanu huvitavale asjaolule: Suur lumipall oli ühise jõu tegevusse paneku tulemus. Me kõik nägime seda. Kõigil oli ühesugune rõõm. Kõigil oli tunne, et see pall on ka tema töö tulemus. Igaüks andis väikese osa tarvisminevast jõust, kuid naudib nüüd ühise suure jõu tulemust kogu ulatuses.

Siit järeldame mitu huvitavat mõtet: Esiteks — mida suurem on ühist jõudu moodus-tavate üksikjõudude hulk, seda suurem on tulemus, mis langeb täiel määral ka iga üksiku osaks. Teiseks — iga üksik tunneb, et ta on ühise tulemuse täieõiguseline kaasomanik.

Kolmandaks — iga üksik tunneb ühist võidurõõmu täies ulatu¬ses, nagu oleks ta sellega toime tulnud üksinda. Siit võib just viimase mõtte suhtes järeldada veelgi enam ühe teise tuntud rahvasõna kohaselt. „Ühine rõõm — mitmekordne rõõm”.

Näide: Mitu põllumeest ostavad viljapeksumasina. Iga üksik annab selleks rahalist jõudu oma võime kohaselt. Aga kui masin tema tallu tööle tuleb, siis annab masin viljapeksul ka ühele osanikule ikka oma täie jõu. Ütleme, et osanikke oli kümme, igaühel antud ostuks üks kümnendik masina hinnast. Siis ei tööta masin ühele osanikule selle eest mitte ühe kümnendiku jõuga, vaid ikka täie jõuga. Selles peitubki ühistegeliku jõu suur imetegev saladus.

Selles ühistegeliku jõu saladuses leiame järgmistes vestlustes veel palju huvitavat ja imet. Kuid täna vastake küsimusele:
Kuidas nimetada inimesi, kes teotsevad teatud ülesande kallal ühiselt selleks, et saavutada suuremaid tulemusi, mis on ühevõrra kõigi osavõtjate huvides, hoolimata osavõtjate arvust?

Need on ühistegelased.

Küsime nüüd teisiti: Milleks teotsetakse ühiselt?

Selleks, et saavutada suuremaid tulemusi, mis on ühevõrra kõigi osavõtjate huvides.

Nimetage mõnda teile kõigile tuntud ühistöö vormi.

Talgud.

Talgud on vana, muistsest ajast tuntud ühistöö vorm. Talgud on püsinud tänini. Talgul käiakse tihti vastastikku. Näiteks — linapuhastamise talgul. Täna ollakse ühes talus linatalguil kõik koos tööl, homme teisal, kuni kõigi talude linad on puhtad.

Linapuhastamine on raske ja tülikas töö ja üksiku talu tööjõule ülejõu käiv. Selle asemel, et igakord tarvitseks lisatöölisi palgata väljast raha eest, tehakse töö ära vastamisi oma abiga. Palli veeretama ei palganud me ka kedagi väljast abiks. See oleks ju olnud võimalik. Küllap raha eest leidub palliveeretajaidki. Aga see’p see on, et oma abi on odavam, sest raha jääb välja andmata, kuna me ise ikka oleksime ainult pealt vaadanud. Me oleksime siis ilma jäänud ka töörõõmust, sellest uhkest tundest — ise tegime!

Kui nüüd küsida, mis on ühistegevus, siis — missugune oleks vastus, mis sisaldaks kõiki meie poolt seni ühistegevuses leitud mõtteid.

Kirjutame, loeme ja peame meeles:

Ühistegevus on piiramatust hulgast üksik jõudude s.t vastastikku omaabi ja isetegevuse põhimõttel moodustatud ühine jõud, mis ühises sihis rakendatud tegevusse suuremate tulemuste saavutamiseks kõigi osaliste huvides.

Kõik kordveod (mitme talu piimavedu meiereisse, valla küüdikorrad, posti tooma korrad jne.) kuuluvad ühistegevuse hulka, samuti ka karjas käima kordpäevad jne. Need on näited, et rahvas juba hallist ajast peale hindab ja peab vastastikku oma-abi kui ühistegelikku töövormi paremaks ja odavamaks kui palgatööd.

Kordame veel lõpuks:

Üksiku jõud on väike selleks, et tulla toime kõigi ülesannetega ja tööga, mis elu meilt nõuab. Suurem osa hüvesid saavutatakse ühiselt. Sellepärast on ühendusel, ehk ütleme nüüd juba ühistegevusel, elus väga suur tähtsus. Ühistegevus vajab seega põhjalikku tutvumist, et osata teda rakendada õigel kohal ja õieti teenistusse elunõuete rahuldamiseks. Seda oskust tahamegi koos omandada järgnevates vestlustes ühistegevusest.

Kuid ütleme siin juba, et ühistegevus tagajärjekaks tööks vajab kindlate eeltingimuste olemasolu. Ühega ja tähtsamaga neist tutvume järgmisel vestlusel.
* * *
Kui sina kellelegi head tegid ja see head vilja kandis, miks sa meeletu siis veel kiitust ja tasu nõuad oma heateo eest?
Marcus Aurelius.
* * *
Noorusel on suur eesõigus — ta elab tulevikus. Homne maailm kuulub tänapäevasele noormehele; ta võib nüüd alata selle kujundamisega.
Henry Ford.
* * *
Noor olla tähendab näha ja leida elus ja töös luulet. Kes seda ei leia, see ei ole enam noor.
Noor olla tähendab unistada ja uskuda. Kes ei usu ega unista, see ei ole enam noor.
Noor olla tähendab kanda eneses ilusaid ja kõrgeid aateid, võidelda nende eest ja võita. Kes ei võitle ja ei võida, see ei ole enam noor.
Inimene, kes ilutseb, unistab ja võitleb, on igavesti noor.
Jaan Roos.
* * *
Kaht asja hinnatakse alles siis, kui ollakse need kaotanud: noorust ja tervist.
Hommikumaa tarkus.
* * *

Allikas: eca.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 11:14

Time: 0.0368950 s.