et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Talgud mõisates

Kool.ee-haridusportaal :: Talgud mõisates Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTalgud mõisates,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Talgud mõisates

Ega lolli poissi mõisa võeta.

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "Talgud mõisates" 

Kommentaar

Talgud mõisas

Aulik kuulajaskond, minu nimi on Andro Roos. Olen Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, majandusteadlane ja õppejõud. Kui Hillar Palamets kõneles teile talgutest mõisas, siis mina sooviksin oma kommentaaris tuua välja mõningaid paralleele tänapäevaga.

Talgud on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul üksikult. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja poliitiline ühistegevus. Kuid nagu ka ühistegevus, mille alusprintsiibiks on ühine töö ja hiljem ühise töö läbi saavutatud viljade jagamine õiglaselt ja võrdeliselt ühistöös osalejate vahel vastavalt igaühe panusele, on see ka traditsiooniliste talgute korraldamise printsiibiks.

Leian, et sellele printsiibile vastasid nö. talurahva enda talgud taludes. Härra Hillar Palametsa pajatuste puhul mõisatalgute käsitlemisel tuleks aga sõna “talgud“ kirjutada jutumärkides. Küsite et miks? Ma vastan teile väga lihtsalt: Sest mõisatalgutel töötasid talupojad mitte iseenda ja oma perekondade abistamiseks, vaid andsid tasuta tööjõudu mõisale mõisniku erahuvides. Traditsiooniliste talgute mõte on aga teine: sina mulle, mina sulle ehk täna aitab naabripere meil kartuleid võtta, homme abistab meie pere naabreid katuseparandamisel, ülehomme …. jne. Mõisnik talusid ei abistanud, vaid ainult võttis. Umbes nii, nagu riigid või ettevõtted koorivad maksude ja kalliste hindade näol inimestelt sada nahka ise peaaegu mitte midagi tagasi andmata. Vanemad inimesed mäletavad ehk nõukogudeaegseid talguid, mida kutsuti ka leninlikeks laupäevakuteks. Samuti on tähelepanelikul vaatlemisel ilmselt võimalik tuua välja talgute väärnähtusid tänapäevasest elustki, kus suur rahvahulk on pandud töötama mitte ühishüve, vaid hoopis mõne äriettevõtte kasumihuve silmas pidades.

Tähelepanelikul kuulajal jäi härra Palametsa pajatusest ehk kõrva seegi seik, kus ta rääkis, kuidas härrasrahvas end talumatside arvelt lõbustas. Istunud parunid kuskil kõrgemal ja loopinud matsirahvast vaskpennidega. Talumatsid – näljased, vaesed ja mõisa poolt kurnatud, nagu nad olid – läksid siis nende mõnede pennide pärast omavahel kaklema, mis parunitele suurt näitemängu ja nalja pakkus. Ehk saab siingi tuua võrdluspilte tänapäevaga, kus kaubandusketid ja teised äriettevõtted esmalt teevad 100% või 200% juurdehindlust ning seejärel reklaamivad välja 25% sooduskampaania, mille peale inimesed rüseledes ning eneseväärikust kaotades poodi tormavad, kasvõi üle laipade.

Sestap kutsun häid kuulajaid selle härra Palametsa mõisatalgute pajatuse üle järele mõtlema ning meenutama ühistegevuse alusprintsiipe. Inimestel ei ole tarvis paluda kelleltki kerjapenne, vaid tarvis on julgelt ning agaralt koonduda väärikale ning võrdväärsele koostööle teiste väärikate ning ausameelsete tegudeinimestega. Kuid seda ainult enda, oma perekonna ja rahva hüvanguks, mitte aga kavalate ärihaide ja silmakirjalike poliitikute huvides. Soovin meile kõigile selget mõistust arukaks ühistegevuseks!

 

 

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:48

Time: 0.0330811 s.