et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Õitsil käimisest

Kool.ee-haridusportaal :: Õitsil käimisest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÕitsil käimisest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Õitsil käimisest

Õitsi, õitsi, hellad velled...

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "Õitsil käimisest" 

Kommentaar

Õitsil käimisest ja õitsituledest

Minu nimi on Märt Riiner. Olen Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige. Kuulates härra Hillar Palametsa pajatust „Õitsilkäimisest ja õitsilkäimisest“ tahaksin rääkida tänasest ühistegevusest.

Tänases ühiskonnas puudub vajadus sellise toimingu järgi nagu õitsilkäimine. Praegu teeb enamik töid masinad ja puudub vajadus suure hulga inimese kokku tulemiseks. See aga tähendab, et inimesed eralduvad üksteisest ja ühistegevus kipub jääma soiku. Eesti Maaülikooli professor Jaan Leetsar kirjutab: „Viimastel aastatel on ühistegevuse areng põllumajanduses aeglustunud kõikidel tasanditel- külas, regioonis ja ka üleriigiliselt. Rahva usk ühistegevuse võimalustesse on vähenenud. Samal ajal ei ole maal oluliselt suurenenud ka talude arve ega jõukus. Regionaalsete kapitaliühingute ja vahendusfirmade surve maatootjatele on suurenenud. Riikliku toetuse vähesus ja avalikkuse jätkuvalt eitav hoiak ühistegevusse on maatootjate seas lootusetuse tunnet suurendanud.“

Tänastel ühistulistel organisatsioonidel tuleb kiiremini kohaneda kaasaja muutunud oludega, tõsta oma võitlusvõimet, selgitada selle liikumise eeliseid ja võimalusi, pöörata tähelepanu liikmete valikule ning kindlustada oma koht ühiskonna arengus.

Milline peaks siis olema kaasaja ühistu? Kaasaaja ühistu peaks kontrollima nelja või viit toodangu lüli endise ühe või kahe asemel, mis oli tavaline 1930. aasatel loodud ühistuis. Teine kaasaja ühistu eripära peaks olema liikete valmisolek teha ühistusse suuremaid kapitalipanuseid ja aksepteerida suuremat osalust riskide ning tulude jaotamisse, mis kaasnevad uute tegevusaladega.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:47

Time: 0.0372920 s.