ࡱ > F H E q` # bjbjqPqP 80 : : 2 2 2 2 2 2 2 F N N N 8 F L $ h j ` 2 2 2 S S S 2 2 S S S 2 2 S `\:b N S 0 L S S S 2 c h S X L F F F * $ F F F * F F F 2 2 2 2 2 2 Haridus- ja kultuurielu areng 19. sajandi 60.70. aastatel Sotsiaal-majanduslik olukord Eesti ja Liivimaal tegi 19. sajandi teisel poolel lbi suure muutuse. Liivimaa (1849) ja Eestimaa (1856) talurahvaseaduse vljaandmine viis talupojad uude vahekorda misnikega ja kiirendas kapitalistliku tootmise sissetungi talumajandusse. Kaubalis-rahaliste suhete tekkimine ei olnud enam hendatav vananenud kodupetusega. Lepingute slmimine, laenupaberite vormistamine, uute pllukultuuride soetamine ja maa viljakuse parandamine nudis kirjaoskajat maameest nii talus kui misas. Murranguliseks ajajrguks said 60.70. aastad, kujunes vlja eesti rahvuskultuuri teadlik arenemine ja eesti haritlaskond. Noore maaintelligentsi moodustasid rahvakoolipetajad. Nendest said rahvusliikumise juhid, seltsielu organiseerijad, eesti kirjanduse ja ajakirjanduse levitajad ning raamatukogude asutajad. Sel perioodil pandi alus eesti muusikale, teatrile, kujutavale kunstile, uuele kirjakeelele ning rahvuslikele teadustele (keele-, kirjanduse- ning ajalooteadus). Raamatute trkkimisel saavutas esikoha ilu- ja ppekirjandus ning hakkas arenema eestikeelne teaduslik kirjandus. Raamatukitjate, rndkaupmeeste ja koolmeistrite asemel hakkasid raamatuid levitama raamatukaupmehed. 1863. aastal kehtestati passiseadus, mis laiendas talupoegade liikumisvabadust. 1866. a. anti vlja kogukonnaseadus. Kooli suhtes oli eriline thtsus viimasel seadusel. Koolimajade ehitamise ja koolmeistrite palga ksimust ei otsustanud enam misnik, vaid vallavolikogu. Koolimaa ja ehituspalgid pidi andma mis ilma maksuta. Kogukonnaseaduse phjal valiti talupoegade hulgas koolivrmnder (koolivanem), kes lahendas vallavolikogu lesandel kooliga seotud ksimusi ja jlgis laste koolikohustuste titmist. Klakool tuli asutada iga 300 tiskasvanu kohta. Usupetuse ja laulmise asemel nuti koolmeistrilt, et see petaks selget ja mistlikku ramatuluggemist, kirjutamist ning rehkendamist. Kogukonnaseaduse mju rahvakoolidele ei tohi siiski le hinnata. Seadus li soodsamad vimalused ainult koolide materiaalse olukorra parandamiseks. Edusammudest hoolimata ei suudetud veel kigis kihelkondades koolikohustust tielikult teostada. Nendes valdades, kus koolid juba tegutsesid, takistas nuetekohast ppetd laste lemrane koolist puudumine. Koolipidamiseks ettenhtud pevi (100) said tielikult kasutada vaid vhesed.. laste vhest huvi kooli vastu vib seletada petamise heklgsusega. ppet oli normeerimata ning sltus koolmeistri tahtest, krvaltdest ja toimingutest. petamine ja tunniplaani koostamine sltus samuti koolmeistri arusaamadest ja kogemustest. Koolides puudusid veel ppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane. Lapsi jaotati edasijudmise jrgi lugemiskooli ja kirjutuskooli pilasteks: ei toimunud ldist uue aine seletamist, kinnistamist ega jooksvat hindamist, petus phines individuaalsel tl, kus lesanded sltusid edasijudmisest. Individuaalne ppimine vaheldus rhmatga, sel juhul petati kooris veerimist, lugemist, katekismust, salme. Talurahvakooli mberkorraldamine algas 1860. aastatel. Selle ajajrgu iseloomulikuks tunnuseks oli ldise koolikohustuse kehtestamine, mis thistas uut etappi rahvakoolide arengus koolis pidid kima kik lapsed. Koolipetuse laienemine algas kirjutamise ja rehkendamise sisseviimine kikide koolide tunniplaanidesse. ppimisealised lapsed (717-aastased) jaotati kolmevanuserhma. Esimesse kuulusid need, kes alles alustasid veerimist. Neid kontrollis koolmeister ja tavaliselt nimetati neid kodukooli ehk nitajateks lasteks. Pris kooliskimine algas ldiselt kmneaastaselt ja kesti ks-kaks (hiljem kolm) talve. See aste moodustas phikooli. Kolmandasse vanuserhma kuulusid kordajad lapsed, kes olid phikooli lpetanud ja leeriminekuni kisid ks vi kaks korda kuus petust meelde tuletamas. ppeaeg kestis 10. novembrist 10. mrtsini. Kikidele lastele korraldati katsed kevadisel koolikatsumisel. ppet organiseerimisega seotud ksimused lahendas iga koolmeister erinevalt. htse, tpselt fikseeritud ppeprogrammi puudumise tttu piiritles ppet sisu koolis kasutatav pik. 1852. aastal hakati LunaEestis ja 1854. aastal PhjaEestis vlja andma standardiseeritud pperaamatute sarju, mis esmakordselt htlustas ppet sisu nii Eesti kui Liivimaa klakoolides. Hakati petama igekirja aluseid, kirjatehnikat ja elus vajaminevate dokumentide (avaldused, lepingud, palvekirjad) koostamist.. Sama pperaamatute sarja kaudu judis LunaEesti klakoolidesse ka loodusteaduse, geograafia ja tervishoiu petamine. Toimus ka laulmispetuse sisuline mberkorraldamine. Kui varem piti ainult kirikulaule ja sedagi ettelaulmise jrgi, siis nd hakkas levima ka ilmalik laul koos noodipetusega ja sellekohase ppekirjanduse judmisega koolidesse. Iga laps oli oma lugemisoskusega erineval kaugusel. leldist aine seletamist veel ei tuntud. Koolmeister seletas igahele individuaalselt. ppima sunniti lapsi karmilt. Hooletuse prast vidi jtta smata, pandi ka nurka seisma ning ldi peenikese kepiga vastu peopesi. 1878. a. kehtestati kooliseadusega kogu Eesti alal rahvakoolide htne ppeplaan. Usupetuse, rehkendamise, emakeele ja laulmise krval muutus kohustuslikuks ppeaineks geograafia, soovitavavaks ajalugu ning vene keel, vimlemine poistele ning ksit ttarlastele. INCLUDEPICTURE "http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/karilatsi/koolikotid17.jpg" \* MERGEFORMATINET Koolikotid Klakooli emakeele programmi kuulus esimesel talvel sorava lugemise ppimine ja thtede kirjutamine, teisel ning kolmandal talvel jutustamine, ilukiri ja ortograafia. Aritmeetikas nuti esimesel talvel peast arvutamist saja piires, kaalu ja mthikute tundmappimist; teisel talvel liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist, tehteid murdudega. Geograafia petamine algas teisest aastast. hel talvel tuli tutvust teha kodukubermanguga, teisel talvel tuli lbi vtta maakera ehitus, Venemaa ja Euroopa riigid. Laulmise programm nudis elementaarset noodipetust ja kahehlsete laulude petamist. Kehtestatud kooliseaduse alusel petati vene keelt kaks tundi ndalas kolmanda talve lastele. Vimlemise ja ksit puhul puudusid tpsemad eeskirjad. Aastail 18701880 juti kogu Eestis kolmeaastase koolikohustuseni. ppet koolis pidi kestma 15. oktoobrist kuni 15. aprillini. Koolikohustuse svenemine ja laienemine ti kaasa pilaste teadmiste hindamise vajaduse. Esialgu puudus jooksev hindamine, tunnistused anti ainult kevadel. Tunnistusele mrgiti hindeid snadega hea, lheb korda, keskmist moodi, natukene, halb. Tnu rahvakoolide sisu muutumisele astusid viletsa kirjutamisoskusega vanemate inimeste krvale nd juba vrdlemisi vabalt ja suuremate vigadeta kirjutavad noored inimesed, kaasaarvatud naised, kes varem koolis kirjutamist ei ppinud. Siinsest talurahvast ei osanud lugeda veidi le nelja protsendi. "Karilatsi aeg Miksikeses" Valminud Plva Talurahvamuuseumi ja Miksikese koostna. Td asuvad portaalis HYPERLINK "http://www.kool.ee" www.kool.ee : ; G I l = > { @ U j V f j y < = _ y 3 ; < W $ R t . n y b { | } 3 h#\ hp8Y hp8Y 5\mH%sH% hp8Y hp8Y mH%sH% hp8Y hp8Y hp8Y hp8Y 5;\mH%sH% P ; > = } t h V # # # # # # # # $dh a$gd#\ $dh a$gdp8Y $dh a$gd#\ # # s t | # 3 4 p q Y \ ] g h 2 U Y t U V ! %! ! ! " # # # # # # # # # # *# +# |# hp8Y hpO! hp8Y CJ aJ h j h Uhp8Y h h#\ mH%sH% h#\ hp8Y 5j hp8Y hp8Y Uhp8Y hp8Y mH%sH% hp8Y hp8Y hp8Y hp8Y 5\mH%sH%@# # *# +# # # # # $dh a$gd#\ l gdpO! |# }# # # # # # # # # hp8Y h h hp8Y hpO! hp8Y 0J CJ aJ hpO! hp8Y CJ aJ j hpO! hp8Y CJ UaJ 6 1hP :ppO! / =!"#$7% D d V S v A > k o o l i k o t i d 1 7 k o o l i k o t i d 1 7 . j p g ( 5 7 5 1 2 b y t e s ) R 3ImcXLpH D F 3ImcXLpH JFIF H H LEAD Technologies Inc. V1.01 4"@.0&4LCPOKCIHT_yfTYr[HIijr}Qey>"">WIW } !1AQa"q2#BR$3br %&'()*456789:CDEFGHIJSTUVWXYZcdefghijstuvwxyz w !1AQaq"2B #3Rbr $4%&'()*56789:CDEFGHIJSTUVWXYZcdefghijstuvwxyz l ? Edn@+ҁ) @ H#dj A@) M !碊;q4('IրN M@ fm=ѳqL;y:G+ﰦ"]{w{$W`!"Q+xWri Hۜ<_QԵb"{xt nly⁏y`^xV"ާ12}M ȉcz!1$cR̟Z BI@aa7)Y͖6p(DhLEb>d+LSD4g?Z`-!O(7UhE wCP( rRn bڐ$Gl$zW! CP1i 2PBЀw+担6!#$HkQM ;S}=X<9e!P!LP0րz` s ͌@WDn#1_Tj 1$F&8EКdC@n ;UF#!^ QHc4 pb) @/ 9 #x {SBbgs1rƆ ҄ax~ y4 ' HzR:b4oIDjdڀCO@y>X\FKvb@: րzP=}( i P&O zyƬE h:4 @:Lq<M @ 9 8R(?E!G2" $}x 1 @y"Q.ӌ"m# 5Z @2HbbRb}(:8sn j;gBN;LarS_=h`(#6/CY"@8P1- =8Ǧi @ g9J@PM 'րހPϷ4 - (ǯ ; p~ ?yM,4!ܤ Bhpiq7aj1&6 cvj dM8B[!Tn7ĩiHlcl9pYJz& \1@ĠBfG۱ !$$I0`*M,M*ȫ QH{ p(1[ :#ɔ {mn4P1Ài Z::P!~ l5+-Ƕ: lӐcA]R+ğ1Ƌ9# SdW8敁Nw7Z%+ P;It|HwDtMjL24$sf5xLBf.AZbhx@(*B|MR$J Z$M5eqA @ #@ 4 m@33Nam ;a:0,L.m$_3gQahd?J,>tFÆB>p wAZQd\2psұ7`% !Bb& @ )~_:"ߍQ"P @(å!ހP@)䟭P!( ^ @qHhx