Värvimine
Kool.ee-haridusportaal :: Värvimine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeVärvimine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Värvimine
Vanimad värvitud tekstiilikatkendid Eestis pärinevad 13.–14. sajandist. Põhiosa rõivastusest oli aga kuni 18. sajandini võrdlemisi värvivaene: linased riided valgeks pleegitatud, villased pealisrõivad valdavalt lambapruunid, -mustad või -hallid. Alles triibulise seeliku ja mitmevärvilise lilltikandi levikuga 18. sajandil muutus rõivastus värvikirevaks.
Enamasti värviti villu või lõngu, kangast vaid erandjuhtumeil – pajas värvides oli raske saada ühtlast riiet. Rohkem värviti villaseid lõngu, sest linased ei võtnud värve hästi peale. Eriti armastatud värvitaimed olid madar punase, kaselehed ja karikakar kollase ning lepakoored pruuni ja musta saamiseks. Ostumaterjalidest oli kübaramust (rauavitriol), mida kasutati ka värvi kinnitamiseks (peitsimiseks), tuntud juba 17. sajandil. Vanimateks peitsiaineteks olid sool, hapukali, õlu, mida alates 18. sajandist asendasid maarjajää, sinine silmakivi (vasevitriol) ja lõngaõli (lahjendatud väävelhape).
18. sajandi lõpul – 19. sajandi algul levis ostuvärvina sinikivi ehk indigo, millest saadi uriinis kääritades pleekimiskindel potisinine. 19. sajandi teisel poolel hakkasid levima poevärvidena eredad aniliinvärvid. Kuna nendega värvimine polnud nii töömahukas ja aeganõudev, vaid märksa lihtsam, tõrjusid nad tasapisi vanad taimvärvid kõrvale.
Värvidest on eestlased esiajast peale pidanud maagiliseks kaitse- ja ravivahendiks punast kui vere värvi ning elu, nooruse ja rõõmu sümbolit. Arvati ka, et punase lõngaga piiratud alale ei pääse “kurjad vaimud” ja nii võib takistada haiguste levikut. Punast värvi seostati alati ka pidulikkusega. Leinavärvina tarvitati Eesti saartel tumesinist, rohelist ja kollast värvi.
Allikas: http://www.folk.ee/kultuurilaegas
 | |
| |
|
