et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Materjal

Kool.ee-haridusportaal :: Materjal Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMaterjal,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Materjal

Rõivaste valmistamisel olid peamisteks tooraineteks vill, lina ja nahad, mis toodeti valdavalt oma talus.

Rõivad valmistati valdavalt kodukootud linasest või villasest riidest: linasest särgid, naiste põlled, tanud jm peakatted; villasest pealisrõivad, samuti kindad, sokid ja sukad. Triibulised seelikuriided kooti poolvillasena, linase lõime ja villase koega. Poolvillased olid ka kirivööd. Suvised töörõivad – meeste püksid, naiste põlled ja seelikud – tehti enamasti takusest riidest. Takune oli ka naiste särgi alane.

Karusnahkadest kasutati koduseid lambanahku kasukateks, muid karusnahku peamiselt kasukate kaunistamiseks ja talvemütside tegemiseks. Jõukamatele meestele tehti linnameistrite pargitud kitsenahast seemisnahksed püksid. Jalatsiteks olid üldiselt veisenahast, Kihnus hülgenahast pastlad. Pargitud nahast pastlaid kanti pidudelgi. Suvel töö juures kanti ka niinest (pärnast), pajukoorest, harvemini kadakajuurtest või kasetohust punutud viiske. Saapad ja kingad kuulusid harva talurahva paremasse rõivastusse, erandiks olid saared, eriti Saaremaa.

Allikas: http://www.folk.ee/kultuurilaegas

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 27. 06. 2010. 07:22

Time: 0.0433121 s.