1894.a. konstrueerisid Heinrich Hildebrand ja Alois Wolfmüller esimese müügiks mõeldud kaherattalise sõiduki, mida nimetati mootorrattaks. Samal aastal ilmus ajalehes "Eesti Postimees" nr.24 artikkel: "Isesõitja jalgratas seisab praegu terves maailmas päevakorral ja tõmbab kõikide tähelepanu enese poole. Ei ole veel väga kaua aega sellest ajast mööda jõudnud, kui jalgratast ei tuntud, ja vaevalt on ta nüüd laialt tutvaks saanid, sääl tuleb inimese uuriv vaim ja teeb ta nii täielikuks, kui seda varemalt vaevalt aimata võidi. Edasi, edasi! on inimesesoo lipukiri, ja edasi läheb aeg ja toob muutusi. Juba aastate kaupa kuuldus, et keegi hra Heinrich Hildebrand ja inshener Wolfmüller selle kallal töötavat ja mõtlevat, kuda jalgratast iseliikuvaks teha, nii et sõitjal ainult juhtimise ja istumise vaev on.

Esiotsa raputati kahtlaselt pääd ja naerdi, kui see sõnum liikuma hakkas, kuid nüüd, kus teatest tegu on saanud, on imestus seda suurem. Dresdeni jalgratta vabrikant Schladig saanud hra Hildebrandi käest kutsekirja, Münchenisse tulla, et uue iseliikuva jalgratta proovist osa võtta. Kaheldes läinud ta teele , kuid Münchenis näinud tema kui ka teised asjatundjad, et lugu tõsi on. Herra Hildebrand toonud ratta nähtavale, mis pea sedasama laadi ja moodi olnud, kui teisedgi kaherattaga jalgrattad, ainult üks pisikene kerge kastikene olnud iseäralik, lükanud ratast korda kolm edasi, istunud siis pääle ja edasi läinud ta, kord kui tuul, kord jälle pikkamisi, just nii kuda ta tahtnud, ilma et ratast käe ehk jalaga oleks ajanud. Kiire sõidu pääl pannud ta isegi sigari suitsema. Keegi katsunud temaga jalaga aetava rattaga võidu sõita, kuid mis suudab inimene masina vastu? Ta pidanud pea võiduajamise katki jätma. Ka teised katsunud uue rattaga sõita ja asi läinud üsna hästi korda, kuigi nad esimest korda sellesarnase ratta pääl istunud.

Jalgratast ajab pisikene bentsini-masin (Benzinimotor) edasi ja temaga võib ligemale 40 versta tunnis edasi kihutada. Ühekordse masina täitmisega võib kuni 200 versta edasi lennutada. Selle leiduse tagajärjed on väga suured ja otse äranägematud, millepärast üleüldine huvitus ka väga suur on. Uue jalgratta hind on esiotsa 800 marga pääle määratud. Kui suur värtus sellel leidusel on, tõendab see lugu, et herra Hildebrandile Amerika rataste eest 500,000 dollari (umbes 1 milj.rbl.) ja Inglise patendi eest 50,000 naelsterlingi (umbes 500,000 rubla) pakutud on."

Allikas: www.unic-moto.ee

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 24. 06. 2010. 11:47